:: wikimiki.org ::
| Moldaavia |
Moldaavia
Moldova on vabariik Euroopas. Piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes.
Riik
Haldusjaotus
Halduslikult jaguneb Moldova maakondadeks (judeţ), kaheks territoriaalüksuseks (unitate teritorială) ja üheks keskalluvusega linnaks (municipi).
- Bălţi maakond
- Cahuli maakond
- Chişinău (keskalluvusega linn)
- Chişinău maakond
- Edineţi maakond
- Gagauusia (autonoomne territoriaalüksus)
- Lăpuşna maakond
- Orhei maakond
- Soroca maakond
- Stînga Nistrului (Transnistria; territoriaalüksus)
- Taraclia maakond
- Tighina maakond
- Ungheni maakond
Vaata ka:
Moldaavia NSV
Välislingid
- [http://e-gov.moldova.md/moldova(en).nsf Moldova Vabariigi ametlik lehekülg]
- [http://www.parlament.md/en.html Moldova parlament]
Category:Euroopa maad
Category:Moldova Vabariik
als:Moldawien
zh-min-nan:Moldova
ko:몰도바
ja:モルドバ
th:ประเทศมอลโดวา
Moldova lipp
Moldova lipp Moldova Vabariigi lipp kujutab endast Rumeenia rahvuslippu, mille keskel asub Moldova Vabariigi vapp.
Category:Lipud
Category:Moldova Vabariik
RiigikeelRiigikeel on keel, mis on riigi, osariigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Pooltel maailma riikidel on riigikeel. Mõnel riigil, näiteks Eestil ja Albaanial, on ainult üks riigikeel. Mõnel riigil on mitu riigikeelt, näiteks Belgial, Soomel, Afganistanil, Paraguail, Boliivial, Indial, Šveitsil ja Lõuna-Aafrika Vabariigil.
Mõnel riigil, näiteks Iraak, Itaalia ja Hispaania, on üks üleriiklik riigikeel, kuid mõned keeled on kaasriigikeeled mõnes tähtsas piirkonnas. Mõnel riigil, näiteks Ameerika Ühendriikidel, riigikeelt küll ei ole, kuid mõnes osariigis on riigikeeled (vaata Keeled Ameerika Ühendriikides). Mõnel riigil riigikeelt üldse ei ole, näiteks Austraalial, Eritreal, Luksemburgil, Rootsil, Tuvalul ja Suurbritannial.
Mõnes Aafrika riigis ja Filipiinidel ei ole riigi- ja õppekeeleks riigi kõige levinum keel. Iirimaal aga on riigikeelel (national language) iiri keelel väga vähe kõnelejaid, kuna aga enamik rahvast kõneleb ametlikult madalama staatusega inglise keelt. Sarnane olukord on Uus-Meremaal, kus elanike valdav enamik kõneleb inglise keelt, kuid ainus riigikeel on maoori keel.
Mõnes riigis on keelte kasutamine poliitiliseks tüliküsimuseks (vaata keeletülidega riikide loendit).
Vaata ka
- Ametlik keel
- Riigikeelte loend
- Keeletülidega riikide loend
Välislink
- [http://www.keeleinsp.ee/index.php3?lng&s=menu&ss=content&news=59&id=34 Riigikeel ja ametlik keel]
Kategooria:Keelepoliitika
ja:公用語
ko:공용어
nb:Offisielt språk
simple:Official language
zh-min-nan:Koaⁿ-hong gí-giân
PealinnPealinn on asula, kus asuvad riigi või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise (näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, USA-s osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Riigil võib mitmel moel olla ka mitu pealinna korraga. Näiteks Hollandi ametlik pealinn (hoofdstad) on Amsterdam, ent kuninganna residents, riigivõimu- ja valitsusasutused ning enamik saatkondi asuvad Haagis (residentiestad). Napoleoni ajal tekkis Hollandi Kuningriik, mida valitses Louis Bonaparte. Ta kindlustus Amsterdamis ning sellest hetkest sai Amsterdamist valitsuse residents ja pealinn. 1813 prantslased lahkusid ja 1815 sai Madalmaade kuningaks Willem I. Amsterdam jäigi pealinnaks, kuid valitsus läks tagasi Haagi, kus ta varemgi oli olnud.
Iisraeli riik on oma pealinnaks kuulutanud Jeruusalemma, kuhu on Tel-Avivist kolitud riigivõimu- ja valitsusasutused ning suur osa välisriikide saatkondadest. Et aga Jeruusalemm asub väljaspool Iisraeli riigile algselt ettenähtud piire, tunnustab osa riike Iisraeli pealinnana endiselt Tel-Avivi.
Boliivia nominaalne pealinn on Sucre, valitsuse residents on aga La Paz.
Pealinn võib regulaarselt (näiteks hooajaliselt) roteeruda mitme linna vahel. Selline suve- ja talvepealinn on näiteks ja Kashmiril. Briti India asekuninga residents oli suvel Delhi, talvel kõrgemal asuv ning seetõttu jahedam Simla.
Pealinna funktsioonid võivad olla jagatud mitme linna vahel, millest üks on nominaalne pealinn. Lõuna-Aafrika Vabariigi parlament käib koos Kaplinnas, valitsus asub Pretorias, kõrgemad kohtuorganid asuvad Bloemfonteinis, suurim linn aga on Johannesburg.
Enamikus riikides on pealinnaks suurim linn, kuid mõnes riigis on pealinnaks väiksem linn, millel on geograafiliselt kesksem asend. Näiteks Türgi suurim linn on İstanbul, pealinn aga Ankara. Šveitsi "liidulinn" (Bundesstadt) on Bern, suurim linn aga Zürich. USA pealinn on Washington, suurim linn ("majanduspealinn") aga New York. Mitmed riigid on rajanud pealinna tühjale kohale (näiteks Brasiilia pealinn Brasília.
Mõnes riigis, näiteks Eestis, Kuubas ja Mehhikos, elab pealinnas väga suur osa (kuni kolmandik) riigi elanikkonnast.
Eesti pealinn on Tallinn, kus asub riigipea residents, valitsus ja parlament. Kõrgeim kohus ja Haridusministeerium asuvad aga Tartus.
Ülekantud tähenduses tähendab pealinn ka asulat, mis on mingis valdkonnas keskse tähtsusega.
Enne tänapäevaste riikide tekkimist võis "pealinn" ringi rännata koos monarhi liikumisega näiteks seoses sõdade ja mässudega.
Vaata ka
- Suvepealinn
- Halduskeskus
- Kubermangulinn
- Pealinnade loend
-
Kategooria:Geograafia
ja:首都
ko:수도
simple:Capital city
20032003. aasta
Sajandid: 20. sajand - 21. sajand - 22. sajand
Aastakümned: 1950. aastad 1960. aastad 1970. aastad 1980. aastad 1990. aastad - 2000. aastad - 2010. aastad 2020. aastad 2030. aastad 2040. aastad 2050. aastad 2060. aastad
Aastad: 1998 1999 2000 2001 2002 - 2003 - 2004 2005 2006 2007 2008
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember
----
- Rahvusvaheline magevee aasta
Sündmused maailmas
- 1. jaanuar – Luíz Inácio Lula Da Silva sai Brasiilia 37. presidendiks perioodiks 2003–2007.
- 1. jaanuar – Pascal Couchepin sai Šveitsi presidendiks.
- 2. jaanuar – süüdimõistetud kräkkeril Kevin Mitnickil lubati jälle arvutit kasutada.
- 22. jaanuar – viimane kontakt kosmosejaamaga Pioneer 10, mis on üks kaugemale jõudnud kosmoselaevu.
- 24. jaanuar – hakkas ametlikult tööle USA uus ametkond United States Department of Homeland Security.
- Jaanuar – Iraagi desarmeerimise kriis: hoolimata kriitikast kogu maailmas tegid Suurbritannia, Hispaania, Itaalia, Portugali, Ungari, Poola, Taani ja Tšehhi juhid USA toetuseks avalduse, mille kohaselt Iraagi juht Saddam Hussein ei tohi rikkuda ÜRO resolutsioone.
- 1. veebruar – kosmosesüstik Columbia purunes Maale laskumisel Texase kohal; kõik pardal olnud seitse astronauti said surma.
- 5. veebruar – Iraagi desarmeerimise kriis: USA riigisekretär Colin Powell esines ÜRO Julgeolekunõukogu ees Iraagi küsimuses.
- 15. veebruar – Ülemaailmsed Iraagi sõja vastased meeleavaldused: üle 6 miljoni inimese rohkem kui 600 linnas üle maailma avaldas meelt Iraagi sõja vastu; see oli üks suuremaid meeleavaldusi ajaloos.
- 23. veebruar – New Yorgis toimus 2003. aasta Grammy auhindade üleandmise tseremoonia, millel esinesid muuhulgas Nickelback, No Doubt, Foo Fighters ja Britney Spears.
- 26. veebruar – üks USA ärimees viidi Vietnami Prantsuse hospidali Hanois; Maailma Terviseorganisatsiooni arst Carlo Urbani teatas organisatsioonile äärmiselt nakkavast haigusest; nii ärimees kui ka Urbani surid märtsis SARSi.
- 26. veebruar – Iraagi desarmeerimise kriis: USA president George W. Bush pidas avaliku kõne oma nägemusest Iraaki sissetungimisele järgneva demokraatia kohta; Bush ütles, et see saab teistele riikidele eeskujuks.
- 11. märts – Haagis alustas tööd ÜRO alaline rahvusvaheline sõjakuritegude kohus.
- 12. märts – Lasti maha Serbia peaminister Zoran Đinđić.
- 15. märts – Hiina rahvakongress valis Hu Jintao Hiina uueks presidendiks.
- 16. märts – Soomes toimusid parlamendivalimised.
- 20. märts – liitlasväed USA juhtimisel alustasid sõda Iraagi vastu.
- 15. aprill – Anneli Jäätteenmäki valiti Soome peaministriks.
- 16. aprill – väga radioaktiivne RITEG-majakas sattus Vene varaste saagiks, tuumamaterjali uputati Soome lahte.
- 18. juuni – Anneli Jäätteenmäki astus Soome peaministri kohalt tagasi.
- 10. september – Rootsi välisministrit Anna Lindhi pussitati ühes Stockholmi kaubamajas; järgmisel päeval ta suri.
- 14. september – Rootsi lükkas referendumil euro tagasi (vaata Rootsi valimised).
- 14. september – Eesti kiitis referendumil Euroopa Liiduga ühinemise heaks.
- 27. september – saadeti välja satelliit Smart 1.
Sündmused Eestis
- 7. veebruar–20. märts – Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee.
- 2. märts – toimusid Riigikogu valimised.
- 14. september – toimus rahvahääletus, millel Eesti Vabariigi kodanikud otsustasid, et Eesti ühineb Euroopa Liiduga.
Sündinud
- 28. mai – Prometea, esimene kloonitud hobune
Surnud
Pikem nimekiri artiklis Surnud 2003
- 5. jaanuar – Roy Jenkins, Suurbritannia poliitik
- 24. jaanuar – Gianni Agnelli, Itaalia ärimees
- 26. jaanuar – Valeri Brumel, vene kõrgushüppaja
- 27. jaanuar – Henryk Jabłoński, Poola poliitik
- 3. veebruar – Aino Järvesoo, eesti pedagoogikateadlane ja suurannetaja
- 14. veebruar – lammas Dolly, maailma esimene kloonitud imetaja
- 23. veebruar – Robert K. Merton, USA sotsioloog
- 4. märts – Džaba Ioseliani, Gruusia mässaja
- 12. märts – Zoran Ðinđić, Serbia poliitik
- 30. märts – Valentin Pavlov, Nõukogude poliitik
- 31. märts – H. S. M. Coxeter, Kanada matemaatik
- 1. aprill – Leslie Cheung, Hongkongi laulja ja näitleja
- 17. aprill – Robert Atkins, USA arst
- 23. aprill – Bernard Katz, saksa päritolu briti biofüüsik, Nobeli meditsiiniauhind 1970
- 5. mai – Walter Sisulu, Lõuna-Aafrika poliitik
- 27. mai – Luciano Berio, itaalia helilooja
- 28. mai – Ilya Prigogine, vene päritolu Belgia füüsik ja keemik
- 28. mai – Oleg Makarov, Nõukogude kosmonaut
- 5. juuni – Jürgen Möllemann, Saksa poliitik
- 12. juuni – Gregory Peck, USA filminäitleja
- 16. juuni – Georg Henrik von Wright, soomerootsi filosoof
- 22. juuni – Vasil Bykaŭ, valgevene kirjanik
- 29. juuni – Katharine Hepburn, USA näitleja
- 14. juuli – Éva Janikovszky, ungari lastekirjanik
- 17. juuli – David Kelly, Suurbritannia relvaekspert
- 20. juuli – Lauri Aus, eesti jalgrattasportlane (liiklusõnnetus)
- 22. juuli – Uday Hussein, Saddam Husseini poeg
- 1. august – Marie Trintignant, prantsuse filminäitleja
- 16. august – Idi Amin, Uganda diktaator
- 30. august – Donald Davidson, USA filosoof
- 5. september – Kir Bulõtšov, vene ulmekirjanik
- 8. september – Leni Riefenstahl, saksa režissöör ja fotograaf
- 9. september – Edward Teller, USA füüsik, Ameerika vesinikupommi isa
- 11. september – Anna Lindh, Rootsi välisminister (mõrvati)
- 12. september – Johnny Cash, USA muusik
- 18. september – Valve Janov, eesti kunstnik
- 25. september – Edward Said, Palestiina päritoluga esseist
- 28. september – Elia Kazan, USA režissöör
- 5. oktoober – Neil Postman, USA kultuurikriitik
- 16. oktoober – László Papp, ungari poksija
- 19. oktoober – Alija Izetbegović, Bosnia ja Hertsegoviina endine president
- 26. oktoober – Elem Klimov, filmirežissöör
- 3. november – Rassul Gamzatov, avaari poeet
- 12. detsember – Heydər Əliyev, Aserbaidžaani poliitik
- 12. detsember – Keiko, mõõkdelfiin
- 24. detsember – Linda Viiding, eesti tõlkija
- 31. detsember – Rein Helme, eesti sõjaajaloolane
- 31. detsember – Terje Soots, eesti raadioajakirjanik
- füüsika – Aleksei Aleksejevitš Abrikossov, Vitali Ginzburg ja Anthony Leggett
- keemia – Peter Agre ja Roderick MacKinnon
- meditsiin – Paul Lauterbur ja Peter Mansfield
- kirjandus – John Maxwell Coetzee
- rahu – Shirin Ebadi
- majandus – Robert Engle ja Clive Granger
2003
als:2003
ms:2003
zh-min-nan:2003 nî
ko:2003년
ja:2003年
simple:2003
th:พ.ศ. 2546
Rahvastiku tihedusRahvastiku tihedus on mingi kindla maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.
Rahvastiku tihedus näitab, mitu inimest elab keskmiselt antud territooriumi ühe pindalaühiku (ruutkilomeetri, ruutmiili) kohta.
Kategooria:Rahvastikugeograafia
IseseisvusRiigi iseseisvus ehk sõltumatus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus ilma sisemiste ja väliste kitsendusteta teatud viisil käituda. Iseseisev riik valitseb ennast ise ega ole kellegi teise valitsemise all. Ta saab ise otsustada oma sise- ja välisasjade üle, nii palju kui rahvusvaheline õigus seda lubab.
Suveräänsus poliitilise mõistena tähendab võimu, mille abil on võimalik teisi käsutada (ülemvõim). Suveräänsus jaguneb sisemiseks ja väliseks. Sisemise suveräänsuse all mõistetakse riigi ülemvõimu siseriigis. Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega.
Suveräänsus õigusliku mõistena tähendab kompetentsi ülimuslikkust. Suveräänne riik määrab ise oma õiguste ja kohustuste ehk pädevuse mahu.
Iseseisev riik võib saada ÜRO liikmeks. On ka riike, mille iseseisvust tunnistab üks või mitu riiki, aga mille iseseisvust ÜRO ei tunnusta, näiteks Hiina Vabariik (Taiwan ja Põhja-Küprose Türgi Vabariik (viimase iseseisvust tunnistab ainult Türgi). On ka maid, mis on ühepoolselt iseseisvuse välja kuulutanud, näiteks Puntland Somaalias.
Eesti Vabariigi iseseisvus
Eesti Vabariigi põhiseaduse §1 ütleb:
Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.
Õiguslikult on Eesti Vabariigi iseseisvus üsna suurel määral piiratud. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist ei ole Eesti õigused ja kohustused määratud enam ainult Eesti enda poolt või rahvusvaheliste lepingutega, vaid ka supranatsionaalsete Euroopa Liidu organite poolt.
Euroopa Liit on andnud alust uue suveräänsusemõiste kujunemiseks, mille puhul enam ei lähtuta riigi võimest omal äranägemisel määrata oma pädevus.
Vaata ka
- Autonoomia
- Iseseisvuspäev
- Okupatsioon
- Taasiseseisvumine
Kategooria:Õigusteadus
Kategooria:Politoloogia
19911991. aasta
Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand
Aastakümned: 1940. aastad 1950. aastad 1960. aastad 1970. aastad 1980. aastad - 1990. aastad - 2000. aastad 2010. aastad 2020. aastad 2030. aastad 2040. aastad
Aastad: 1986 1987 1988 1989 1990 - 1991 - 1992 1993 1994 1995 1996
----
Sündmused maailmas
Jaanuar
- ...
Veebruar
- 19. veebruar – Boriss Jeltsin kutsus Mihhail Gorbatšovi üles tagasi astuma, väites, et viimane ohverdab võimu säilitamise nimel reformid.
Märts
- 3. märts – Lätis toimus iseseisvusreferendum.
Aprill
- ...
Mai
- ...
Juuni
- 20. juuni – Saksamaa seadusandjad otsustasid napi häälteenamusega pealinna tagasiviimise Berliini.
Juuli
- 10. juuli – Boriss Jeltsin vannutati ametisse esimese valitud Venemaa presidendina.
August
- 16. august – Mihhail Gorbatšov kutsus Baltimaade liidreid 20. augustiks Novo-Ogorjovosse liidulepingut sõlmima.
September
- ...
Oktoober
- 29. oktoober – USA kosmosesond Galileo tegi esimese lähifoto asteroidist (951 Gaspra).
November
- ...
Detsember
- 1. detsember – ukrainlased hääletasid referendumil Nõukogude Liidust lahkulöömise poolt.
- 23. detsember – Mihhail Gorbatšov andis Boriss Jeltsinile üle Nõukogude Liidu tuumakoodid.
Sündmused Eestis
- 3. märts – Eestis toimus iseseisvusreferendum.
- 2. aprill – Eestis läksid ulatusliku hinnatõusuga kallimaks rongi-, bussi- ja lennukipiletid, rõivad, jalatsid ja sõiduautod.
- 17. aprill – Tallinnas rajati Jaan Tõnissoni Insituut.
- 19. august – Nõukogude Liidus algas riigipöördekatse; Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldusega riigipöörde kohta Nõukogude Liidus otsustati erakorralised volitused anda Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule.
Sündinud
- ...
Surnud
- 3. aprill – Graham Greene, inglise kirjanik
- füüsika – Pierre-Gilles de Gennes
- keemia – Richard Ernst
- meditsiin – Erwin Neher, Bert Sakmann
- kirjandus – Nadine Gordimer
- rahu – Aung San Suu Kyi
- majandus – Ronald Coase
- 1991
als:1991
ko:1991년
ja:1991年
simple:1991
th:พ.ศ. 2534
MaailmaaegMaailmaaeg on nullmeridiaani (läbib Greenwichi) kohalik päikeseaeg ja on aluseks ühtsele ajaarvestusele Maal. See aeg kehtib nullmeridiaani ümbritsevas ajavööndis vööndiajana.
Kategooria:Ajaarvamine
th:เวลาสากล
RiigihümnRiigihümn on kodumaad ülistav pidulik muusikapala, mis kuulub riigi ametlike sümbolite hulka.
Riigihümne hakati kasutama 18. sajandi lõpus. Tänapäeval on hümn igal riigil. Riigihümne esitatakse pidulikel riiklikel sündmustel, vastuvõttudel, aktustel ja meeleavaldustel, kuid ka rahvusvahelistel spordivõistlustel, näiteks enne riikidevahelist jalgpallimatši või sportlaste autasustamisel. Riigihümni lauldakse enamasti ühiselt ning sellega kaasneb püstitõusmine või valveseisak.
Eesti Vabariigi hümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (Fredrik Paciuse viis, 1848; Johann Voldemar Jannseni sõnad, umbes 1866–69).
Eesti riigihümn
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algselt üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920.
Vene-nõukogude okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn.
Välislink
- [http://learning.lib.vt.edu/slav/national_anthems.html "National Anthems, Hymns, Patriotic and Folk Songs"]
- [http://www.rk.ee/symb/eesti_hymn.mp3 "Eesti Vabariigi hümn Riigikantselei veebilehel"]
- Hümnid
ja:国歌
ko:국가 (노래)
ms:Lagu kebangsaan
simple:National anthem
th:เพลงชาติ
Üladomeen
Tippdomeen ehk üladomeen (inglise keeles top-level domain ehk top level domain, lühend TLD) on esimene astme domeen.
Ülevaade
Domeen on tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile ülemaailmses arvutivõrgus (Internetis). IP aadress võiks välja näha näiteks selline: 196.22.221.46. Mis teeb domeeni kasutamise võimalikuks on DNS server ehk nimeserver (Domain Name Server), mis tõlgib domeeninime IP aadressiks. Kui räägime domeenidest, siis üldjuhul mõeldakse teise astme domeene (jutukas.ee, neti.ee), kuna esimene aste on "com" ja "ee" ja paljud teised.
Näited:
.org - esimese astme (tippdomeen) ccTLD domeen
wikipedia.org - teise astme domeen - Eestis registreerib EENet, tutvu [http://www.eenet.ee/EENet/dom_reeglid.html reeglitega].
et.wikipedia.org - kolmanda astme domeen - kui on registreeritud teise astme domeen, siis domeenile kasutajaõigusi omav isik võib ise kolmanda astme domeene moodustada piiramatul hulgal.
Üladomeeni tüübid
On kahte tüüpi üladomeene.
ccTLD - country code Top Level Domain
gTLD - generic Top Level Domain
CcTLD
CcTLD on igale riigile määratud tähekombinatsioon.
CcTLD-de kasutamine on suurel määral piiratud kohalike seaduste ja õigusaktidega, rahvusvaheliseks katusorganisatsiooniks on IANA. Näiteks peab Eesti .ee domeenis teise astme domeeni registreerimiseks olema juriidiline isik ja server peab asuma Eestis. Vastavate piirangute määramisel on riikidel vabad käed.
gTLD
gTLD on üldine ehk rahvusvaheliselt kasutatav tippdomeen.
Neid võib registreerida iga inimene ükskõik kui palju tingimusel, et ta tasub nende domeenide registreerimismaksu (-35$ aastas). Neid domeene saab registreerida rahvusvaheliste domeenide üle kontrolli omava organisatsiooni - ICANN-i (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers) - poolt akrediteeritud registraride juures.
- .com - algselt USA äriettevõtted
- .net - algselt Interneti enda struktuuri teenindavad serverid
- .org - algselt USA mittetulundusühingud
2000. aastal lisandusid domeenid:
- .biz - sarnaselt .com-iga ülddomeen, kuid mõeldud just äriettevõtetele (.com-i tähendus on hägustunud)
- .info - üldise, raskelt liigitatava teabega tegelevatele serveritele
- .name - mõeldud eraisikutele (nagu Eestis .pri.ee)
- .pro - sponsimata domeenid
Domeenid, mida toetavad sponsorid
- .aero
- .coop
- .museum
Domeenid mis varsti tulevad:
- .mobi - viitamaks mobiilteenuseid pakkuvale leheküljele
- .xxx - täiskasvananutele mõeldud sisu
Spetsiifilisteks USA domeenid mis on mõeldud kasutamiseks kindlatele asutustele:
- .edu - haridusasutus, tüüpiliselt ülikool
- .gov - riigi- või valitsusasutus, haldusüksus
- .mil - militaarobjekt, kuid ka sõjaväele alluv uurimiskeskus või teadusasutus
Suurbritannia kasutab tüübitunnust 2. astme domeenis (alamdomeen), 1. aste on sarnaselt teiste riikidega riigikood .uk. Levinumad domeenid on
- .ac.uk - academic community ehk haridussfäär
- .co.uk - commercial (või ka company) ehk äriettevõte
- .org.uk - organization ehk (tavaliselt) mittetulundusühing.
Eestis on kasutusel (alamdomeen)
- .edu.ee - koolid, haridusasutused
- .gov.ee - riigiasutused (haldab Riigivõrgukeskus)
- .riik.ee - riigiasutused (haldab Riigivõrgukeskus)
- .lib.ee - raamatukogud
- .med.ee - meditsiiniasutused
- .com.ee - firmad
- .pri.ee - eraisikud
- .aip.ee - avatud Internetipunktid, teabetoad
- .org.ee - seltsingud, mittetulunduslikud organisatsioonid
- .fie.ee - füüsilisest isikust ettevõtjad
Teised domeenid
- .ato - Nato Fiel
- .arpa - vanas stiilis Arpanet ehk reevers DNS (USA)
- .eu - Igal Euroopa Liidu firmal ja inimesel on õigus registreerida .eu domeen
- .int - rahvusvaheline
- .nato - nato
- .uucp - Kõik saidinimed, mida varem kasutati UUCP-nimedena ilma domeenita
Vaata ka
- Tippdomeenide loend
Välislingid
- http://www.eenet.ee EENet
- http://www.eenet.ee/EENet/dom_reeglid.html .ee alamdomeenide registreerimise reeglistik
- http://www.iana.org IANA
- http://www.icann.org ICANN
Kategooria:Internet
ko:최상위 도메인
ja:トップレベルドメイン
th:โดเมนระดับบนสุด
Maakood (telefon)Artikkel vajab toimetamist
Suunakood
__NOTOC__ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y #Tabel
A
- Afganistan - 93
- Albaania - 355
- Alzheeria - 213
- Ameerika Samoa - 684
- Ameerika Ühendriigid - 1
- Andorra - 376
- Angoola - 244
- Antarktika - 672
- Antigua ja Barbuda - 1 268
- Araabia Emiraadid - 971
- Araabia Vabariik - 978
- Argentina - 54
- Armeenia - 374
- Aruba - 297
- Ascension - 247
- Aserbaidzaan - 994
- Austraalia - 61
- Austria - 43
B
- Bahama - 1 242
- Bahrein - 973
- Bangladesh - 880
- Barbados - 1 246
- Belgia - 32
- Belize - 501
- Benin - 229
- Bermuda - 1 441
- Bhutan - 975
- Birma - 95
- Boliivia - 591
- Bosnia ja Hertsegoviina - 387
- Botswana - 267
- Brasiilia - 55
- Bulgaaria - 359
- Burkina Faso - 226
- Burnei - 673
- Burundi - 257
C
- Cabo Verde - 238
- Cookie Saared - 682
- Costa Rica - 506
D
- Diego-Garcia - 246
- Djibouti - 253
- Dominikaani Vabariik - 1 809
E
- Ecuador - 593
- Egiptus - 20
- Ekvatoriaal-Guinea - 240
- El Salvador - 503
- Etioopia - 251
F
- Falklandi Saared - 500
- Fidzhi - 679
- Filipiinid - 63
- Fääri Saared - 298
G
- Gabon - 241
- Gambia - 220
- Ghana - 233
- Gibraltar - 350
- Grenada - 1 473
- Gruusia - 995
- Gröönimaa - 299
- Guadeloupe - 590
- Guam - 1 671
- Guatemala - 502
- Guinea - 224
- Guinea-Bissau - 245
- Guyana - 592
H
- Haiti - 509
- Hawaii - 1 808
- Hiina - 86
- Hispaania - 34
- Holland - 31
- Honduras - 504
- Horvaatia - 385
I
- Iirimaa - 353
- Iisrael - 972
- India - 91
- Indoneesia - 62
- Iraak - 964
- Iraan - 98
- Island - 354
- Itaalia - 39
J
- Iirimaa - 353
- Iisrael - 972
- India - 91
- Indoneesia - 62
- Iraak - 964
- Iraan - 98
- Island - 354
- Itaalia - 39
K
- Kaimanisaared - 1 345
- Kamerun - 237
- Kampuchea - 855
- Kanaari Saared - 34
- Kanada - 1
- Kariibi Saared - 1 809
- Kasahstan - 73
- Katar - 974
- Kenya - 254
- Kesk-Aafrika Vabariik - 236
- Kiribati - 686
- Kolumbia - 57
- Kongo - 242
- Korea RDV - 850
- Korea Vabariik - 82
- Kõrgõzstan - 996
- Kreeka - 30
- Kuuba - 53
- Kuveit - 965
- Küpros - 357
L
- Laos - 856
- Leedu - 370
- Lesotho - 266
- Libeeria - 218
- Lõuna-Aafrika - 27
- Luksemburg - 352
- Läti - 371
- Lääne-Samoa - 685
M
- Macao - 853
- Madagaskar - 261
- Makedoonia - 389
- Malaisia - 60
- Malawi - 265
- Maldiivid - 960
- Mali - 223
- Malta - 356
- Mariaanid - 670
- Maroko - 212
- Marshali Saared - 692
- Martinique - 596
- Mauritaania - 222
- Mauritius - 230
- Mehhiko - 52
- Mikroneesia - 691
- Moldova - 373
- Monaco - 377
- Mongoolia - 976
- Mosambiik - 258
N
- Namiibia - 264
- Nauru - 674
- Neitsisaared - 1 284
- Nepaal - 977
- Nicaragua - 505
- Nigeeria - 234
- Niger - 227
- Niue - 683
- Norra - 47
O
- Omaan - 968
P
- Pakistan - 92
- Palau - 680
- Panama - 507
- Papua Uus-Ginea - 675
- Paraguay - 595
- Peruu - 51
- Poola - 48
- Portugal - 351
- Prantsuse Guajaana - 594
- Prantsuse Polüneesia - 689
- Prantsusmaa - 33
- Puerto Rico - 1 787
Q
R
- Réunion - 262
- Rootsi - 46
- Rumeenia - 40
- Rwanda - 250
S
- Saint Lucia - 1 758
- Saint Pierre - 508
- Saint-Helena - 290
- Saksamaa - 49
- Salomoni Saared - 677
- Salvador - 503
- Sambia - 260
- Samoa (Ameerika) - 684
- Samoa (Lääne) - 685
- San Marino - 378
- San Thome - 239
- Saudi Araabia - 966
- Seisellid - 248
- Senegal - 221
- Sierra Leone - 232
- Singapur - 65
- Slovakkia - 421
- Sloveenia - 386
- Somaalia - 252
- Soome - 358
- Sri Lanka - 94
- Sudaan - 249
- Suriname - 597
- Suurbritannia - 44
- Svaasimaa - 268
- Sveits - 41
- Süüria - 963
T
- Taani - 45
- Tadzhikistan - 7377
- Tahiti - 689
- Tai - 66
- Taiwan - 886
- Tansaani - 255
- Timor - 672
- Timor - 672
- Togo - 228
- Tonga - 676
- Trinidad ja Tobago - 1 868
- Tsaad - 235
- Tsehhi - 420
- Tsiili - 56
- Tuneesia - 216
- Turkmeenia - 993
- Tuvalu - 688
- Türgi - 90
U
- Uganda - 256
- Ukraina - 380
- Ungari - 36
- Uruguay - 598
- Usbekistan - 9983
- Uus-Kaledoonia - 687
- Uus-Meremaa - 64
V
- Valgevene - 375
- Vanuatu - 678
- Vatikan - 379
- Venemaa - 7
- Venezuela - 58
- Vietnam - 84
W
X
Y
Z
- Zimbabwe - 263
Tabel
|
+0:Ei ole kasutusel |
+1: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
+28: Ei ole kasutusel
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
+420: Czech Republic
+421: Slovakkia
+422: --
+423: Liechtenstein
+424: --
+425: --
+426: --
+427: --
+428: --
+429: --
|
|
+44:
United Kingdom
of Great Britain
and Northern
Ireland
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
+7: Venemaa, Kasahstan |
|
+800:
Universal international freephone number
+801: --
+802: --
+803: --
+804: --
+805: --
+806: --
+807: --
+808:
Shared Cost Service
+809: --
|
|
|
+83: Ei ole kasutusel
|
|
|
|
|
+870: Inmarsat|XS
+871: Inmarsat|XE
+872: Inmarsat|XP
+873: Inmarsat|XI
+874: Inmarsat|XW
+875: --
+876: --
+877: --
+878:
Universal personal telecommunications
+879: --
|
+880: Bangladesh
+881:
Global Mobile Satellite System
+882:
International Networks
+883: --
+884: --
+885: --
+886:
Hiina Rahvavabariik
+887: --
+888: --
+889: --
|
+89: Ei ole kasutusel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Välislingid
- [http://telefon.info.ee/howtocall Kuidas helistada]
- [http://www.numberplan.org numberplan.org Teiste riikide maa- ja suunakoodid]
- [http://www.infoweb.ee/info.php?&zoom=3 Suunakoodid]
- [http://infopluss.aripaev.ee/suunakoodid.asp Suunakoodid]
- [http://www.baltinfo.ee/?action=suund&PHPSESSID=c29307c16c8222b66127822af1d2a1f1 Suunakoodid]
ja:国際電話番号の一覧
EuroopaEuroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.
Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Põhjas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtši nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse peaahelik.
Liigendus
Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast.
Pinnamood
Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tšehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Prantsuse Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara Planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid.
Kliima
Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja-Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima.
Siseveekogud
Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua.
Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid.
Taimestik
Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud.
Maavarad
Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe, nafta ja väävel.
Rahvastik
Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli.
Peamine usund on kristlus.
Majandus
Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks.
Vaata ka
- Euroopa Liit
- Õhtumaa
- Euraasia
- Euroopa riigid
- Maailmajagu
- Looduslik-kultuuriline regioon
Välislink
- [http://www.historyteacher.net/APEuroCourse/EHAPTOpics_WebLinksPage.htm Euroopa ajalugu]
- Euroopa
Category:Geograafia
als:Europa
roa-rup:Evropa
ms:Eropah
zh-min-nan:Europa
ko:유럽
ja:ヨーロッパ
simple:Europe
th:ทวีปยุโรป
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere idarannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Riik piirneb põhjast ja kirdest Ukrainaga, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbia ja Montenegroga (Serbiaga) ja lõunast Bulgaariaga.
Loodus
Pinnamood
Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad üle 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast.
Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudža platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Deltas on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared.
Siseveekogud
Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Enamik teisi jõgesid on Doonau lisajõed. Suuremad jõed on Jiu, Olt, Argeş ja Ialomiţa, mis kõik voolavad läbi Valahhia tasandiku. Siret ja Prut saavad alguse kirdest. Pikkuselt teine jõgi Mureş voolab 768 km lääne poole, et suubuda Ungaris Doonau lisajõkke Tiszasse.
Suuri järvi ei ole.
Mullad
Rumeenia mullad on väga mitmekesised. Kõige viljakamad on tasandike mustmullad, kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Mägedes ja küngastel on mullad vähem viljakad.
Kliima
Valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuumad ja talved on külmad. Mägedes on eriti karmid talved. Sademete hulk on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes. Kliima on põllumajandusele üldiselt soodne. Pealinnas Bukarestis, mis asub Valahhia tasandikul, on juuli keskmine temperatuur 23,3 °C ja jaanuari keskmine temperatuur –2,8 °C. Aastane keskmine sademete hulk on 580 mm.
Taimed
Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Mägedes on kõige tavalisemad puud nulg ja kuusk. Madalamatel nõlvadel on kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikke katab rohi, puud kasvavad üksikult. Doonau deltas on suured pilliroo- ja teiste veetaimede alad.
Loomad
Imetajatest võib mainida mägikitse, karu, ilvest, hirve, hunti, rebast, mäkra ja tuhkrut.
Linnuliike on palju, sealhulgas kotkad, raisakotkad ja kullid. Pelikanid on tavalised Doonau deltas.
On ka palju liike mere- ja mageveekalu.
Maavarad
Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Naftapuurimine algas juba 1850. aastatel ja varud on kokku kuivanud. Maagaasivarud on palju suuremad. Sütt on vähe.
Mineraalsetest maavaradest leidub vaske, boksiiti, rauamaaki, kroomi, mangaani ja uraani. On ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle. Enamik nendest maardlatest on piisavad sisemaisteks vajadusteks, kuid rauamaaki tuleb importida.
Riik
Sümbolid
Rahvuslill on koerkibuvits.
Haldusjaotus
koerkibuvits
Category:Rumeenia
Category:Euroopa maad
als:Rumänien
roa-rup:România
ms:Romania
zh-min-nan:România
ko:루마니아
ja:ルーマニア
simple:Romania
th:ประเทศโรมาเนีย
fiu-vro:Romaania
Gagauusia
Gagauusia on gagauuside rahvuslik autonoomia Moldova lõunaosas.
Moldova parlament andis gagauusidele autonoomia 1994. aasta detsembris. Enne seda olid gagauusid 1990. aastal välja kuulutanud Gagauusi Vabariigi.
Kategooria:Euroopa maad
ko:가가우지아
Moldaavia NSV
Moldaavia NSV oli liiduvabariik (nõukogude sotsialistlik vabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata ka
- Moldaavia ANSV
- Moldova Vabariik
Category:Moldova Vabariik
Category:Nõukogude Liit
Llagonne
Llagonne è un comune francese di 243 abitanti situato nel dipartimento dei Pirenei orientali nella regione della Linguadoca-Rossiglione.
Llagonne
Llagonne
blackjack warsaw apartments wegetarianizm cheap tickets gry strategiczne
|
|
| |
