Temperatuur

Vajab toimetamist Temperatuur on füüsikaline suurus, mis on võrdeline korrapäratult liikuvate molekulide kineetilise energiaga (E_k). T = (2·E_k) / (3·k)
Boltzmanni konstant k = 1,38·10^-23 J/K Erinevate temperatuuriskaalade kraadide pikkus on erinev. Praegu on kasutusel mitu temperatuuriskaalat.
- Celsiuse skaala on kõige levinum mida igapäevases elus ja kodumajapidamises kasutatakse peamiselt. Jää sulamispunkt 0 °C, vee keemispunkt 100 °C.
- Kelvini skaala ehk nn. Absoluutne skaala. Kelvin kuulub rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute hulka. Jää sulamispunkt 273,15 K, vee keemispunkt 373,15 K. Kelvini skaalal ei kasutata kraadi tähist (°).
- Fahrenheiti skaala on Ameerikas praegu laialdaselt kasutusel. Jää sulamispunkt on 32 F, vee keemispunkt 212 F, nii et 1°F = 5/9°C.
- Reamuri skaala on jaotatud kraadideks. Reamur valmistas oma termomeetri 1730. aastal. Ta kasutas termomeetri kapillaartorus vedelikuna piiritust. Reamur jaotas jäätumis, sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri vahe 80-ks osaks. Jää sulamispunkt 0° R, vee keemispunkt 80° R. Antud keemistempereatuurid on arvestatud normaalrõhule (vee keemistemperatuur sõltub rõhust). Kelvini ja Celsiuse temperatuuriskaalade ühe kraadi väärtused on samasuurused, kuid erinevus on selles, et Celsiuse skaala nullpunkt asub ligikaudu Kelvini skaala 273 kraadi juures ja Kelvini skaalal puuduvad negatiivsed temperatuurid. Kelvini skaala järgi on temperatuur null kraadi (absoluutne null), kui aineosakeste (molekulide) korrapäratu soojuslik liikumine on täielikult lakanud, st. aine molekulid on liikumatud. Absoluutne nullpunkt - Absoluutne temperatuur - Celsiuse skaala - Fahrenheiti skaala - Kelvini skaala - Reamuri skaala - Temperatuuriskaalad - Termomeeter Anders Celsius - Gabriel Daniel Fahrenheit - William Thomson Kelvin Category:Füüsikalised suurused Category:Termodünaamika Category:Füüsikaline keemia ko:온도 ja:温度 th:อุณหภูมิ

Liikumine

Selles artiklis on jutt mehhaanilisest liikumisest; sõna "liikumine" teiste tähenduste kohta vaadake lehekülge Liikumine (täpsustus) ---- Liikumine ehk mehhaaniline liikumine on füüsikas (mehhaanikas) kehade või osakeste ümberpaiknemine ehk nihkumine ruumis ehk kohavahetus ehk asukoha muutumine ajas (aja jooksul) teatava kiirusega. Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustsüsteemis (koordinaadistikus koos kellaga aja mõõtmiseks) ning liikumist vaadeldakse ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemi suhtes. Sellega järgitakse relatiivsusprintsiipi, millest tuleneb, et ei ole olemas absoluutset liikumist. Liikumist on hõlbus määratleda funktsiooni abil, mis kirjeldab keha asukoha sõltuvust ajast. Selle funktsiooni esimene tuletis aja järgi on kiirus, teine tuletis aja järgi on kiirendus. Kui liikumise kiirus ei muutu ei absoluutväärtuse ega suuna poolest, siis on tegemist ühtlase sirgjoonelise liikumisega. Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiirendus on null. Kui kiiruse absoluutväärtus või suund aja jooksul muutub, siis on tegemist kiirendusega liikumisega. Kiirendusega liikumise puhul on kiirendus nullist erinev. Kiirendusega liikumise näited on vaba langemine] ja ühtlane või ebaühtlane ringliikumine. Kuni 19. sajandi lõpuni olid Isaac Newtoni poolt teoses aksioomide või postulaatidena sõnastatud Loodusfilosoofia printsiibid sõnastatud liikumisseadused füüsika aluseks. Nendel seadustel põhinevat mehhaanikat nimetatakse tänapäeval klassikaliseks mehhaanikaks ehk Newtoni mehhaanikaks. Klassikalisel mehhaanikal põhinevad liikuvate kehade trajektooride ja jõudude arvutused olid väga edukad, kuni füüsikutel tekkis võimalus mõõta ja vaadelda väga kiireid füüsikalisi nähtusi. Väga suurte kiiruste puhul ei anna klassikalise füüsikal põhinevad arvutused enam õigeid tulemusi. Selle asemel kasutatakse Albert Einsteini relatiivsusteooriat. Väikeste kiiruste puhul jääb relatiivsusteooria ja klassikalise füüsika vaheline erinevus mõõtmisvea piiresse, mistõttu kasutatakse Newtoni mehhaanikat, mille arvutused on lihtsamad. Valguse kiirusest palju väiksemate kiiruste korral võib liikuva keha massi ja pikkust lugeda konstantseks. Valguse kiiruse lähedaste kehade (näiteks elektronide) liikumist kirjeldab erirelatiivsusteooria. Mass ja pikkus muutuvad Lorentzi teisenduste järgi. Nõuab täiendamist ja täpsustamist

Vaata ka

- Browni liikumine
- Galilei teisendused
- Kepleri seadused
- Kinemaatika
- Kulgliikumine
- Liikumisvõrrand
- Molekulaardünaamika
- Newtoni seadused
- Nutatsioon
- Pretsessioon
- Pöörlemine
- Retrograadne liikumine
- Teepikkus
- Trajektoor
- Vabadusaste Category:Mehaanika

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala [ts'elsiuse] (Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse järgi) on rahvusvaheline temperatuuriskaala. Celsiuse kraadi tähis on °C (loe: kraadi Celsiust). Celsiuse skaalast on tuletatud Kelvini skaala.

Tähtsamad temperatuurid Celsiuse järgi

- –273,15°C on absoluutne null (vaata: Kelvini skaala)
- 0°C on vee sulamistemperatuur
- +36,6°C (ka +37°C) on inimese normaalne kehatemperatuur
- +100°C on vee keemistemperatuur. Algselt oli skaala nullpunktiks vee keemistemperatuur.

Vaata ka

- Fahrenheiti skaala
- Kelvini skaala
- Réaumuri skaala Category:Füüsikalised suurused ko:섭씨 온도 ja:セルシウス度

Kelvini skaala

Kelvini skaala (inglise füüsiku William Thomsoni, lord Kelvini järgi) on skaala temperatuuri mõõtmiseks ja arvutamiseks rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI). Kelvin (tähis K) on termodünaamikas kasutatav temperatuuri ühik SI-süsteemis. 1 kelvin on umbes 1/273,15 vee sulamistemperatuurist. Enne 1967. aastat kasutati selle ühiku puhul ka tähist °K.

Tähtsamad temperatuurid Kelvini järgi

- 0 K on absoluutne null.
- +273,15 K on vee sulamistemperatuur (vaata: Celsiuse skaala).
- +309,75 K (ka +310,15 K) on inimese normaalne kehatemperatuur
- +373,15 K on vee keemistemperatuur. Artikkel vajab täiendamist.

Vaata ka:

- Celsiuse skaala
- Fahrenheiti skaala
- Réaumuri skaala Category:Füüsikalised suurused

Jää

il]] Jää on vee tahke agregaatolek. Jääl on palju vorme. Madalatel rõhkudel on stabiilne jää I. Jää I on heksagonaalse kristallstruktuuriga ja seetõttu kaksikmurdev. Ta moodustab kergesti nõeljaid kristalle. Jää I on hõredam, kui vesi samadel rõhkudel. Madalatel rõhkudel ja sulamistemperatuuri lähedal on jää tihedus 917 kg/m³. Seetõttu alaneb jää I sulamistemperatuur rõhu tõusmisega: kolmikpunktis (4,6 mm Hg) on sulamistemperatuur 0,0076 Celsiuse kraadi, 760 mm Hg juures definitsiooni järgi 0, kõrgematel rõhkudel alla 0. Jää I on sulamistemperatuuril stabiilne rõhuni 2175 atmosfääri. Kõrgematel rõhkudel tekivad muud jää modifikatsioonid, mis on veest tihedamad ja mille sulamistemperatuur seetõttu kasvab koos rõhuga. Jää on sulamistemperatuuri lähedal pehme ja kaldub plastselt deformeeruma. Madalamatel temperatuuridel on jää kõvem. Puhtast veest tekib jää, kui temperatuur langeb alla 0°C ja jää sulab, kui temperatuur tõuseb sellest kõrgemale.

Merejää

C Merejää tekib madalamal temperatuuril kui 0°C, sest peale vee on meres ka palju soolasid.

Välislingid

Kategooria:Geofüüsika Kategooria:Mineraalid Kategooria:Oksiidid als:Eis ja:氷 simple:Ice

Absoluutne nullpunkt

Absoluutne nulltemperatuur ehk absoluutne nullpunkt ehk absoluutne null on füüsikas madalaim mõeldav temperatuur. See tähendab seda, et kõik soojusvõnkumiste vabadusastmed on põhiolekus. Absoluutsest nullist hakatakse arvestama nn absoluutset temperatuuri, mida mõõdetakse Kelvini skaalal kelvinites (K). Absoluutne null on 0 K ehk –273,15 °C või –273,16 °C Celsiuse skaalal. Absoluutse temperatuuri mõiste võttis kasutusele 1848. aastal William Thomson (lord Kelvin). Category:Termodünaamika ko:절대 영도 ja:絶対零度 simple:Absolute zero

Celsiuse skaala

Tähtsamad temperatuurid Celsiuse järgi

Vaata ka

- Fahrenheiti skaala
- Kelvini skaala
- Réaumuri skaala Category:Füüsikalised suurused ko:섭씨 온도 ja:セルシウス度

Kelvini skaala

Tähtsamad temperatuurid Kelvini järgi

Vaata ka:

- Celsiuse skaala
- Fahrenheiti skaala
- Réaumuri skaala Category:Füüsikalised suurused

Edmund (Schottland)

Edmund (Etmond mac Maíl Coluim) war schottischer König von 1093 bis 1094 sowie von 1094 bis 1097. Er war der zweite Sohn von Malcolm und dessen Ehefrau Margareta von Schottland. Edmund herrschte zusammen mit seinem Onkel Donald III. Seine englische Mutter Margareta (später wegen ihres Engagements für die Kirche heilig gesprochen) ermöglichte einen starken englischen Einfluss am schottischen Königshof. Etliche Clanführer rebellierten dagegen und waren über die Thronbesteigung von Donald und Edmund im Jahr 1093 durchaus erfreut. Malcolm war in einer Schlacht getötet worden und seine Frau wurde vertrieben. Edmunds Bruder Duncan II. weilte in England und erhob Anspruch auf den schottischen Thron. Mit Hilfe englischer Truppen setzte er im Mai 1094 Donald und Edmund ab. Duncan war nur während wenigen Monaten König und wurde am 12. November des gleichen Jahres in der Schlacht von Monthechin getötet. Donald und Edmund gelangten wieder an die Macht; Edmund herrschte über den südlichen Teil des Reiches, Donald über den nördlichen Teil. Die gegen England und dessen neuen normannischen Herrscher gerichtete Politik führte zu kriegerischen Auseinandersetzungen, die 1097 zum erneuten Sturz von Donald und Edmund führten. Edgar, Edmunds Halbbruder, folgte auf den Thron. Donald starb 1099 in Gefangenschaft in Rescobie, Angus. Edmund hingegen konnte fliehen und lebte fortan als Mönch im Kloster Montacute in Somerset. Sein Todesdatum ist nicht überliefert. Kategorie:Mann Kategorie:König (Schottland) Kategorie:Haus Dunkeld Kategorie:Geboren 1033 Kategorie:Gestorben 1097

WAKACJE online slots seo media Casino

:: RELATED NEWS ::

Sorteren
sorteren is het
- indelen in groepen en eventueel
- rangschikken van groepen
- volgens een vooraf bepaald criterium.
Wat gesorteerd wordt moet ruim gezien worden: het kunnen ideeën, getallen, eigenschappen (bv. kleur) dieren of planten, woorden of gevoelens zijn. Het criterium kan zeer gevarieerd zijn. Bijvoorbeeld sorteren volgens grootte, ouderdom, dikte, hardheid, licht-gevoeligheid, politieke overtuiging, herkomst, inkomen, intelligentie, smeltpunt, haarkleur,... Sorteren wordt vaak voorafgegaan door een vorm van meten

Rogeret de Lamastre
De Rogeret de Lamastre is een Franse kaas, geproduceerd in de Ardèche, in de Vivarais-regio. De Rogeret dankt zijn naam aan de roodachtige schimmel die op de korst ontstaat tijdens de rijping in kelders op vochtig stro. De Rogeret wordt over het algemeen gemaakt van geitenmelk, maar tegenwoordig wordt de kaas ook regelmatig van

CDAC-bacterie
De CDAC-bacterie is een bacterie die in de darmen van sommige mensen voorkomt. Bij sommige mensen kan de CDAC-bacterie diarree veroorzaken. In ziekenhuizen in Harderwijk en Amersfoort stierven in juli 2005 enkele personen aan een bijzondere variant van deze bacterie.

Boone County (Iowa)

Image:Map of Iowa highlighting Boone_County.png

Boone County is een county in de staat Iowa. In 2000 had het 26.224 inwoners. Het heeft een oppervlakte van 1.485 km² waardoor de bevolkingsdichtheid 18 inwoners per vierkante kilometer is. De hoofdstad is bacterie die in de darmen van sommige mensen voorkomt. Bij sommige mensen kan de CDAC-bacterie diarree veroorzaken. In ziekenhuizen in Harderwijk en Amersfoort stierven in juli 2005 enkele personen aan een bijzondere variant van deze bacterie.

Ideologische alarmbel
De ideologische alarmbel is een bijzondere procedure, die kan gebruikt worden in de parlementen van de Belgische Gemeenschappen en die de bedoeling heeft ideologische minderheden in de gemeenschappen te beschermen.

Ontstaansgeschiedenis

Op nationaal niveau bestond er in België steeds een evenwicht tussen