:: wikimiki.org ::
| Christian Pollas |
Christian PollasChristian Pollas on prantsuse astronoom.
Ta on avastanud paarkümmend asteroidi, mõned koos Eric Elstiga. Tuntumad on Aten-tüüpi asteroid (65679) 1989 UQ, Apollo-tüüpi asteroid 4179 Toutatis ja Amor-tüüpi asteroid (9950) 1990 VB.
Category:Astronoomid
Asteroid
Asteroidid (kreeka keeles 'tähekujulised') ehk väikeplaneedid, harvem planetoidid on planeetidest palju väiksemad tahked kehad, mis tiirlevad ümber Päikese.
Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km,
nimetatakse meteoorkehadeks.
Praegu tuntakse ligi 8000 asteroidi ja neid leitakse igal aastal juurde, aastas umbes 1000. Oletatakse, et asteroidide kogumass on peaaegu sama suur kui Kuu mass.
Maale ohtlikud asteroidid
Kuidas asteroidid tekkisid
Asteroidid on arvatavasi aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked või Jupiteri gravitatsioonilised häired.
Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers.
Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Selle vastu räägib siiski juba asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks.
Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks.
Seega kuuluvad asteroidid Päikesesüsteemi ürgsete kehade hulka, mistõttu nende uurimine aitab aru saada ka planeetide tekkimisest.
Raamatus Raudsaar, H. Pilk tähistaevale on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi:
- tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest
- tekkinud üheaegselt komeetidega
- tekkinud komeetidest - asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad
- tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel
Mis on asteroid
Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased ("kuud"), vaieldakse pidevalt. Arvatakse, et paljud planeetide kaaslased on tegelikult gravitatsiooni mõjul kinni püütud pisitaevakehad. Näitena tuuakse Marsi väikesed kuud Deimos ja Phobos, Jupiteri välimised 8 kuud, Saturni välimine kuu ja arvatavasti ka mitu hiljuti avastatud Uraani ja Neptuuni kuud.
Asteroidide avastamine
Esimese ja ühtlasi suurima asteroidi Cerese avastas Itaalia astronoom Giuseppe Piazzi 1. jaanuaril 1801. Selle keskmine kaugus Päikesest on 2,77 aü ja läbimõõt on 914 km.
8. märtsil 1802 avastas saksa arst ja astronoom
Heinrich Olbers umbes samal kaugusel Päikesest veel teise planeedi,
mille nimeks sai Pallas.
1804 avastati Juno ja 1807 Vesta, viimase, muide, jällegi Olbers. Ka need olid nii väikesed, et ei paistnud teleskoobis punktist suurematena. Seetõttu hakati neid William Herscheli ettepanekul kutsuma asteroidideks, mis kreeka keeles tähendab 'tähekujulised'.
Järgmine asteroid Hebe avastati alles 1845, kuid 1850. aastaks oli neid avastatud juba 10. 1891, kui oli teada 322 asteroidi, võttis saksa astronoom M. Wolf nende otsimisel kasutusele fotograafia ja väikeplaneetide avastamise tempo tõusis tublisti. 1000. asteroid avastati juba 1923. Ilmselt õige pea registreeritakse juba 10 000. asteroid.
Loomulikult on kergem leida suuremaid asteroide, mis peegeldavad rohkem päikesevalgust.
Hinnanguliselt on meetrise kuni sajameetrise läbimõõduga kivikamakaid meie ümbruses miljoneid. Kui aga õnnestuks kõik asteroidid ühte kerasse kokku koguda, oleks saadava «planeedikese» läbimõõt umbes 1500 km ehk vaevalt pool meie Kuu läbimõõdust.
Asteroidide nimed ja tähistused
Avastamise järel antakse asteroidile kõigepealt esialgne tähistus, mis koosneb aastaarvust ja sellele järgnevast kahest ladina suurtähest. Neist esimene näitab seda kalendrikuu poolt, millal avastus tehti, teine aga omistatakse avastamise järjekorras. Kui esimesel kuu poolel on avastatud rohkem kui 25 asteroidi (tähestiku 26 tähest jääb välja 'I' sarnasuse pärast numbriga '1'), siis lisatakse indeks 2 jne. Näiteks 1991 CE tähistab selle aasta veebruari esimesel poolel avastatud viiendat väikeplaneeti.
Kui asteroidi orbiit on usaldatavalt kindlaks tehtud ja asteroidi on vaadeldud vähemalt 2 positsioonis, siis omistatakse talle number. Alles pärast nummerdamist võib asteroidile anda nime. Traditsiooniliselt kuulub nime panemise õigus avastajale. Tavaliselt kirjutatakse asteroidi nime ette ka tema number. Selline mitmeastmeline tähistuste andmine on vajalik seepärast,
et paljud esialgse tähistuse saanud asteroididest on tegelikult juba kunagi varem avastatud, paljusid aga ei nähta enam iialgi.
Algul pandi asteroididele mütoloogiast pärinevaid nimesid,
kusjuures need pidid kindlasti olema naissoost, siis võeti kasutusele geograafilised nimed. Hiljem hakati asteroididele andma ka tuntud meessoost isikute nimesid.
Soome astronoom Yrjö Väisälä andis tema poolt 1939 avastatud asteroidile number 1541 nimeks "1541 Estonia".
Asteroid number 2099 kannab kuulsa eesti astronoomi Ernst Öpiku nime "2099 Opik".
Asteroid number 3738 kannab nime "3738 Ots", eesti laulja Georg Otsa järgi.
Asteroid number 1743 kannab nime "1743 Schmidt", Eestist pärit optiku ja astronoomi Bernhard Schmidti järgi.
Asteroidide suurus
On arvutatud, et tegelikult on 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada vaid 5%, 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1-kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla umbes 2000.
Astronoomilises kirjanduses liiguvad väited, et 100-meetriste ja suuremate ohtlike asteroidide arv võib ulatuda 300 000-ni. Lisaks veel ohtlikud komeedid, mida on küll kergem avastada ja purustada.
Asteroidid 1 - 1,5 km
Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt. Selline katastroof ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukkumise. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul.
Suurimad asteroidid
Üldse on vaid 26 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit.
| Number
| Nimi
| Läbimõõt (km)
| Kaugus päikesest (aü)
| Avastamise aeg
| Avastaja |
| 1
| Ceres
| 1003
| 2.766
| 1. jaanuar 1801
| Piazzi,G. |
| 2
| Pallas
| 608
| 2.773
| 28. märts 1802
| Olbers, H. W. |
| 4
| Vesta
| 538
| 2.361
| 29. märts 1807
| Olbers, H. W. |
| 10
| Hygeia
| 450
| 3.136
| 12. aprill 1849
| de Gasparis, A. |
| 31
| Euphrosyne
| 370
| 3.148
| 1. september 1854
| Ferguson, J. |
| 704
| Interamnia
| 350
| 3.067
| 2. oktoober 1910
| Cerulli, V. |
| 511
| Davida
| 323
| 3.170
| 30. mai 1903
| Dugan, R. S. |
| 65
| Cybele
| 309
| 3.437
| 8. märts 1861
| Tempel, E. W. |
| 52
| Europa
| 289
| 3.099
| 4. veebruar 1858
| Goldschmidt, H. |
| 451
| Patienta
| 276
| 3.060
| 4. detsember 1899
| Charlois, A. |
| 15
| Eunomia
| 272
| 2.644
| 29. juuli 1851
| de Gasparis, A. |
| 16
| Psyche
| 250
| 2.919
| 17. märts 1851
| de Gasparis, A. |
| 48
| Doris
| 250
| 3.109
| 19. september 1857
| Goldschmidt, H. |
| 92
| Undina
| 250
| 3.189
| 7. juuli 1867
| Peters, C. H. F. |
| 324
| Bamberga
| 246
| 2.682
| 25. veebruar 1892
| Palisa, J. |
| 3
| Juno
| 240
| 2.667
| 1. september 1804
| Harding, K. L. |
| 24
| Themis
| 234
| 3.129
| 5. aprill 1853
| de Gasparis, A. |
| 95
| Arethusa
| 230
| 3.073
| 23. november 1867
| Luther, R.
|
Asteroidi ja komeedi kiirus, suurus ja purustusjõud
Umbes 250-meetrised ja suuremad asteroidid võivad jõuda maapinnani,
kusjuures põrkekohale tekiks vähemalt 5-kilomeetrise läbimõõduga kraater. Samade mõõtmetega komeet plahvataks küll õhus, kuid tekkiv lööklaine poleks otsekontaktist vähem ohtlik. Kui arvestame, et komeetide keskmine kiirus on 58 km/s potentsiaalselt ohtlike asteroidide 21 km/s vastu, siis näeme, et ründav komeet on samasugusest asteroidist ohtlikum.
Asteroidide koostis
Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad.
- C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal.
- S-tüüpi asteroide (ladina keeles Silicium - räni) on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni. S-tüüpi asteroide nimetatakse veel kiviasteroidideks ja nad peegeldavad tagasi 15% valgusest. S-tüüpi asteroidid asuvad rohkem asteroidide vöö päikesepoolses osas.
- M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Need asteroidid peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust.
- Mõned asteroidid on koostiselt veel erinevamad.
Asteroidide asukoht
See jaotus vastab vaid hetkeseisule, planeetide häirituste mõjul võivad asteroidid minna ühest tüübist teise.
Asteroidid, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse
Asteroide, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse, on teada alla saja. Neid võib jagada kolme tüüpi ja neid nimetatakse tuntuima esindaja järgi:
- Amori-tüüpi asteroidide periheel jääb vahemikku 1 kuni 1,3 astronoomilist ühikut (aü) ehk kaugemale Maast,
- [[Apollo-tüüpi asteroidid]] tulevad aga Päikesele lähemale kui Maa.
- [[Ateni tüüpi asteroidide keskmine kaugus Päikesest on Maa omast väiksem, s.t. nad tiirlevad peamiselt Veenuse ja Maa vahel.
Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidi sisse
Enamus asteroide tiirleb ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahel ega lähe meile eriti korda. Rõngakujulist piirkonda 2–4 aü Päikesest nimetatakse asteroidide vööks ning seal tiirleb 98% kõigist avastatud väikeplaneetidest. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Suure asteroidide vöö sees tuntakse ka suhteliselt tühje alasid, näiteks Kirkwoodi augud.
Asteroidide vööst kaugemal paiknevad asteroidid
Esimene asteroidide vööst kaugemal paiknev asteroid 588 Achilles avastati 1904. Selle orbiit ühtib täpselt Jupiteri omaga.
Selliseid asteroide on avastatud üle 20. Kõik nad on nimetatud Trooja sõja tegelaste järgi. Troojalased jagunevad kaheks rühmaks, millest üks liigub 60 aü Jupiterist eespool, teine osa samapalju tagapool. Tegemist on süsteemi Päike-Jupiter tasakaalu punktidega, mida kutsutakse Lagrange'i punktideks kuulsa prantsuse matemaatiku järgi, kes selliste punktide olemasolu juba 1772 ennustas.
Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidist välja
Neljas ala jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. Sealt arvatakse pärinevat lühiperioodilised komeedid. Neid tuntakse ka Kentauride nime all. Nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi vöö objektidele.
Maa kaitsev atmosfäär
Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest, need kivimeteoriidid põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Umbes kord aastas toimub atmosfääri kõrgkihtides Hiroshima tuumapommi tugevusega plahvatus, ilma et seda maa peal oleks märgata. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50-meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest.
Maale lähenevad asteroidid
Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga.
Hinnangute järgi on 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada ainult 5% ja 100-meetrise läbimõõduga asteroididest üksnes 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivaid 1-kilomeetriseid ja suuremaid asteroide arvatakse olevat ligikaudu 2000, millest avastatud on 350. Nad võivad Maad tabada või sellest lähedalt mööduda.
Astronoomiaalases kirjanduses on väiteid, et 100-meetriseid ja suuremaid ohtlikke asteroide võib olla kuni 300 000. Lisanduvad ohtlikud komeedid, mida on küll kergem avastada ja purustada. Tõsi küll, kui me kõigi nende orbiite täpselt teaksime, selguks arvatavasti, et tegelikult on ohtlikke asteroide üksnes mõnikümmend või mõnisada. Teisest küljest, juhuslike häirituste tõttu võivad orbiidid ka muutuda.
- 1997 XF11
- 2002 NT7
- 2003 QQ47
- 2004 AS1
- 4179 Toutatis
Maast möödunud asteroidid
- 2004 FH
- 2003 SQ222
- 1996 JA1
- 1566 Ikarus
Järgmine asteroidi kokkupõrge maaga
Me ei tea, millal vapustab Maad järgmine kosmiline katastroof. Kõige tõenäolisemalt ei hukku lähemate aastatuhandete jooksul kosmilises katastroofis keegi. Kuid valvsust ei tohi kaotada, õigemini, valvsust alles tuleb hakata tõstma. Kuna kosmiline oht on peaaegu tajumatu, on seda siiani põhiliselt eiratud. Võib-olla aga peaks seda arvestama võrdselt teiste samal riskitasemel ohtudega, mille vähendamiseks tehakse suuri jõupingutusi ja kulutusi? Seda enam, et inimkond on suudab juba praegu potentsiaalseid ohustajaid purustada või Maast kõrvale juhtida - muidugi juhul, kui nad õigel ajal üles leitakse.(Näiteks satelliidi teel juhitavate tuumarakettide abil. Ehk leiaks just selles vallas kasutamist paljuräägitud tähesõdade programm?)
NEO
NASA on loonud Maa-lähedase objekti eriprogrammi (Near Earth Object, NEO), selle töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või orbiidil, mis meie koduplaneeti kokkupõrkega ähvardavad
Kosmiliste kokkupõrgete ohu mõõtmiseks on kasutusel nn. Torino skaala, millel number 1 tähistab kokkupõrke ülimalt ebatõenäosust, 10 aga globaalset kliimakatastroofi põhjustavat kokkupõrget. Viimast on oodata vaid kord 100 000 aasta jooksul. Väikseimat kokkupõrkeohtu kujutab praegu vaid üks Maale lähenev asteroid aastal 2101, skaala suuremaid numbreid ei ole isegi kasutusel.
Katastroofi kahjud
Paratamatult lokaalseks õnnetuseks jääva löögikraatri kõrval tekitab hoopis suuremat kahju atmosfääri paisatav tolm, millest põhjustatud kliimamuutustega võivad kaasneda nälg, epideemiad ja muud hädad. Plahvatuse tsentris võivad puhkeda tohutud tulekahjud, mille tahm ja suits omakorda vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja edasi juba jahendavad kliimat.
Teame, et ligi 70% Maa pinnast on kaetud veega. Ehk ei ole ookeanis toimuv plahvatus nii ohtlik? On siiski - kümnete või sadade meetrite kõrgused hiidlained pühiksid rannikulähedase asustuse hetkega ookeani, maavärinad teeksid hävitustööd sisemaal.
Kuulsad meteoriidikraatrid
- Mehhiko meteoriidikraater
- Arizona meteoriidikraater
- Kaali meteoriidikraater
- Tunguusi meteoriidikraater
Kirjandus
- David Keys. Katastroof: uurimus tänapäeva maailma tekkemehhanismidest, Tallinn 2002.
- Mihkel Jõeveer. Asteroidide kaaslased. – Tartu Tähetorni kalender 2000. aastaks, Tartu 1999, 76. aastakäik, lk 73–78.
- Mihkel Jõeveer. Päikesesüsteemi avastamine jätkub. – Tartu Tähetorni kalender 2002. aastaks, Tartu 2001, 78. aastakäik, lk 72–79.
- Laurits Leedjärv. Kohtumine EROSEGA sõbrapäeval. – Luup, 2000, nr 7 (116), 3. aprill, lk 30–32.
- Tõnu Tuvikene. Päikesesüsteemi väikekehade juures. – Horisont, 2000, aprill, nr 2, lk 20–24.
- Tõnu Tuvikene. NEAR lõpetas (?) tegevuse Erose kulgurina! – Horisont, 2001, aprill, nr 2, lk 8–9.
Kategooria:Taevakehad
Kategooria:Päikesesüsteem
ja:小惑星
ko:소행성
ms:Asteroid
simple:Asteroid
4179 Toutatis
4179 Toutatis ehk Toutatis on Apollo-tüüpi ja Alinda-tüüpi Marsi orbiidiga lõikuv asteroid.
Tema orbiit on kaootiline, sest tal on Jupiteriga orbitaalresonants 3:1. Ka Maa gravitatsiooniväli mõjutab Toutatist tugevalt, tekitades orbitaalresonantsi 4:1.
Periheel on 0,9201 astronoomilist ühikut, afeel 4,1025 astronoomilist ühikut.
Lähedane möödumine Maast
Et Toutatise orbiidi kalle on kõigest 0,47° ning sideeriline tiirlemisperiood 3,99 aastat (peaaegu täisarv), siis möödub Toutatis iga nelja aasta tagant Maa lähedalt (väikseim kaugus on olnud 0,006 astronoomilist ühikut).
Kõige napim asteroidi möödumine Maast viimasel ajal leidis aset 29. septembril 2004. aastal kell 16.37 Eesti suveaja järgi kauguselt, mis on vaid neljakordne vahemaa Maast Kuuni (0,0104 aü ehk 1 549 719 kilomeetrit). Asteroidi kiirus Maast möödumisel oli 33 000 km/h.
Toutatis pole olnud Maale nii lähedal pärast 1353. aastat ja ei saa uuesti olema nii lähedal enne 2562. aastat. 9. novembril 2008 aastal möödub Toutatis Maast 0,0503 aü kauguselt. 1996. aasta detsembris möödus ta Maast 5,3 miljoni kilomeetri kauguselt, seega 14 korda Kuust kaugemalt kui 2004. aastal.
Pöörlemine
Toutatise pöörlemine on kahe erineva perioodilise liikumise summa, mis on mitteperioodiline. Toutatiselt vaadates paistaks Päike tõusmas ja loojumas näivalt juhuslikes kohtades ja juhuslikel aegadel. Sellist pöörlemist ei ole teada ühelgi teisel asteroidil.
Kuju
Radarvaatlused on näidanud, et Toutatis on väga ebakorrapärase kujuga keha, mis koosneb kahest "sagarast", mille maksimaalsed laiused on vastavalt 4,6 ja 2,4 kilomeetrit. On arvatud, et asteroid on kujunenud kahe keha liitumisel.
Avastamine
Toutatise avastas 1989. aastal Prantsuse astronoom Christian Pollas koos kahe kaaslasega.
Nad andsid asteroidile nime keldi sõjajumala Toutatise (Teutates) järgi, kes figureerib Astérixi koomiksis. Astérix ja tema sõbrad on Toutatise kaitse all, mistõttu nad ei karda mitte midagi peale selle, et taevas võib neile pähe langeda.
Kokkupõrkekartused
Lähematel sajanditel pole Toutatise kokkupõrget Maaga karta.
Kui Toutatis põrkaks Maaga kokku, vallanduks kümnete tuhandete vesinikupommide plahvatusele vastav energia, mis põhjustaks tohutuid purustusi. Tolmupilved varjaksid päikesevalguse ning tekiks tuumatalve taoline olukord.
Märtsis 2004 levisid kuulujutud, et Maa on Toutatisega kokku põrkamas. Ennustati Kristuse teist tulemist või USA tuumarünnakut asteroidi kahjutukstegemiseks.
Välislingid
- [http://ajaviide.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=8701659 Delfi: Asteroid möödub Maast lähedalt]
- [http://www.rasnz.org.nz/MinorP/Toutatis.htm Toutatis, september 2004]
- [http://www.earthfiles.com/news/news.cfm?ID=777&category=Science Toutatis]
- [http://www.eecs.wsu.edu/~hudson/Research/Asteroids/4179/ Asteroidi kolmemõõtmeline mudel]
- [http://www.solarviews.com/raw/ast/toutatis.gif Pilt]
Category:Asteroidid
ja:トータティス (小惑星)
Doulaincourt-Saucourt
Doulaincourt-Saucourt est une commune française, située dans le département de la Haute-Marne et la région Champagne-Ardenne.
Géographie
Histoire
Administration
Démographie
Lieux et monuments
Personnalités liées à la commune
Voir aussi
- Communes de la Haute-Marne
Liens externes
- [http://www.ign.fr/affiche_rubrique.asp?rbr_id=1087&CommuneId=93424 Doulaincourt-Saucourt sur le site de l'Institut Géographique National]
- [http://www.recensement.insee.fr/RP99/rp99/co_navigation.co_page?nivgeo=C&codgeo=52177&theme=ALL&typeprod=ALL&lang=FR&quelcas=LISTE Doulaincourt-Saucourt sur le site de l'Insee]
- [http://www.quid.fr/communes.html?mode=query&req=Doulaincourt-Saucourt Doulaincourt-Saucourt sur le site du Quid]
- [http://www.lion1906.com/Pages/ResultatProximiteCoord.php?RadLat1=0.843406120387577&RadLong1=0.0908734763920601 Communes les plus proches de Doulaincourt-Saucourt]
- [http://www.lion1906.com/Pages/ResultatLocalisation.php?InseeVille=520177 Localisation de Doulaincourt-Saucourt sur une carte de France]
- [http://www.mapquest.com/maps/map.adp?latlongtype=decimal&latitude=48.3236111111111&longitude=5.20666666666667&zoom=8 Plan de Doulaincourt-Saucourt sur Mapquest]
Doulaincourt-Saucourt
Venezia alberghi odywki cheap tickets dieta online casinos
|
|
|
|
|
