:: wikimiki.org ::

Kaltsedon

Kaltsedon

Kaltsedon on peitkristalse kvartsi agregaat. Et kaltsedon on kvartsi erim, peetakse teda traditsiooniliselt mineraaliks, ehkki võimalik oleks ka kaltsedoni arvamine kivimite hulka, sest ta on mineraaliagregaat, nagu kivimid üldse. Keemiline valem: SiO₂ Kaltsedon võib olla värvunud väga mitmesugustes värvitoonides. Kaltsedoni erimitel on palju erinevaid nimesid. Näiteks oonüks, serdoolik, plasma, karneool, sardoonüks, ahhaat, jaspis jne. Nimede rohkus tuleneb sellest, et kaltsedon on poolvääriskivi. Kaltsedoni on nimetatud ka ränikiviks ja tulekiviks. Kategooria:Mineraalid

Peitkristalne struktuur

dest.]] Peitkristalne struktuur ehk afaniitne struktuur (inglise aphanitic texture) on kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad. Suuremaid kristalle, mis võivad olla peitkristallilise osa sees, nimetatakse fenokristallideks, peitkristallilist osa aga põhimassiks. Sellise struktuuriga kivimit nimetatakse porfüüriliseks. Peitkristalliline struktuur on omane vulkaanilistele kivimitele, sest maapinnal kiirelt jahtudes pole kristallidel olnud aega kasvada. Tüüpiline näide on basalt. Samuti on peitkristallilisus omane mitmetele settekivimeile, näiteks argilliidile või lubjakivile. Mõned litoloogid teevad peitkristallilisel ja afaniitsel struktuuril vahet, väites, et afaniitse struktuuriga kivimile on peale peitkristallilisuse omane ka karpjas murre. Seega oleks afaniitsus laiema tähendusega mõiste kui peitkristallilisus. Kristalsete kivimite petroloogias on tegemist siiski sünonüümidega. Kategooria:Petroloogia

Erim

Erim on mineraal või kivim, mis kuulub nende mineraalide või kivimite hulka, mille erim ta on, kuid on mingi tunnuse alusel kitsamalt defineeritud. Näiteks rubiin on alati tumepunase värvusega, kuid mineraloogiliselt on rubiin korundi erim. Korund aga ei pruugi olla värvunud punaselt, näiteks safiir on enamasti sinise värvusega korundi erim. Erimi mõistet kasutatakse ka kivimeid kirjeldades. Näiteks trondhjemiit on tonaliidi leukokraatne erim. Kategooria:Mineraloogia Kategooria:Gemmoloogia Kategooria:Petroloogia Kategooria:Sedimentoloogia

Mineraal

Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraali mõiste ei ole siiski selgepiiriline: ükski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik.

Sissejuhatus

Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis. Kivimid koosnevad mineraalidest. Erandjuhtudel võib kivim koosneda vaid ühest mineraalist, näiteks lubjakivi, mis koosneb kaltsiidist. Mineraalid on homogeensed. See tähendab seda, et mehhaaniliselt saab neid jaotada vaid väiksemateks mineraaliteradeks. Mineraal peab esinema looduses. Näiteks tööstuslikult toodetud teemante ei loeta mineraalide hulka kuuluvaiks. Tavaliselt peetakse mineraalidele kohustuslikuks kindlat kristallistruktuuri. Siiski peetakse mineraaliks ka opaali, mis on klaasisarnaselt amorfne aine ehk väga viskoosne vedelik. Mineraalid peavad olema anorgaanilised ained. Näiteks põlevkivi ei ole mineraal. Mineraalid peavad olema tahked. Vedel vesi ei ole mineraal, kuid jää täidab kõik mineraalidele esitatavad tingimused. Mineraale uurivat teadusharu nimetatakse mineraloogiaks.

Mineraalide struktuur

Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest, mida hoiavad koos keemilised sidemed. 90% mineraalidest on tegemist iooniliste sidemetega. Ülejäänud on seotud kovalentse või metallilise sidemega. Enamiku mineraalide struktuuris on esindatud mitu sidemeliiki. Mineraali keemiline valem on sageli kindlates piirides muutuv. Sel juhul on tegemist isomorfismiga: elemendid asendavad üksteist kristallstruktuuris. Seega muutub isomorfismi korral mineraali koostis, kuid mitte struktuur. Mineraali kristallstruktuuri muutumist sama koostise juures nimetatakse polümorfismiks. Polümorfsed on näiteks teemant ja grafiit. Mõnikord võivad aatomid ja ioonid paikneda korrapäratult. Selliseid mineraale nimetatakse amorfseteks. Amorfne mineraal on näiteks opaal.

Kristallide kuju

Kristalli väliskuju kordab tema siseehituse ehk kristallistruktuuri kuju. Kristallide väliskuju iseloomustatakse näiteks järgmiste sõnade abil:
- Kiudjas
- Leheline
- Tahveljas
- Tulpjas
- Isomeetriline
- Nõeljas Kristallidel on 32 lihtvormi. Nende omavahelisel kombineerimisel saame praktiliselt lõputu hulga erineva kujuga mineraale. Kristallstruktuuri uurimise ja kirjeldamisega tegeleb kristallograafia.

Kristalliagregaatide kuju

Kristalliagregaadid on üksteisega korrapäratult kokkukasvanud mineraalid. Enamlevinud agregaatide nimetused on:
- Dendriit
- Sekretsioon
- Konkretsioon
- Druus
- Nõrg
- Neerjas agregaat Peitkristalseteks nimetatakse agregaate, milles mineraali terasuurus on alla 0,1 mm (alla inimsilma lahutusvõime).

Mineraalide teke

Mineraalide teket jaotatakse sarnaselt teiste geoloogiliste protsessidega endogeenseks ja eksogeenseks. Maakoore osa maapinnast kuni põhjavee alumise piirini nimetatakse eksosfääriks ja seal kulgevaid protsesse eksogeenseiks.

Endogeensed mineraalitekke protsessid

Endogeensete mineraalide lähteaineks on magma, milles keemilised elemendid ja ühendid esinevad gaasilises, tahkes ja vedelas faasis. Magmas enamlevinud keemilised elemendid, nende sisalduse kahanemise järjekorras on: O, Si, Al, Mg, Fe, Ca, Na ja K. Räni ja hapnik on ainsad elemendid, mis esinevad kõigis tardkivimeis. Erinevad mineraalid kristalliseeruvad magmast erineval temperatuuril. Seda protsessi kirjeldavat skeemi nimetatakse Boweni skeemiks. Endogeenseid mineraalitekke protsessid jagunevad pneumatolüütiliseks, hüdrotermaalseks ja moondelisteks.

Eksogeensed mineraalitekke protsessid

Eksogeensete mineraalide tekkele teeb enamasti teed füüsikaline murenemine ehk rabenemine, mis küll ei tekita uusi mineraale, kuid peenestades materjali teeb hõlpsamaks selle porsumise ehk keemilise murenemise. Porsumise käigus tekivad mineraalidest uued mineraalid, mis on antud tingimustes vastupidavamad. Tähtsamad porsumise alaliigid on: oksüdeerumine, hüdrolüüs, hüdratatsioon, karbonatiseerumine ja sulfaadistumine. Kerglahustuvad leelis- ja leelismuldmetallide ühendid kantakse põhjaveega murenemispaigast minema. Rasklahustuvad alumiiniumi, raua, räni jne ühendid, aga ladestuvad murenemispaigas, moodustades murenemiskooriku. Endogeense tekkega mineraalide vastupidavus murenemisele on vastupidine Boweni skeemi kristalliseerumisjärjekorrale. Seega on näiteks oliviin kergemini murendatav kui päevakivid, milledest omakorda on kvarts vastupidavam.

Mineraalide omadused

Mineraali omadused on konkreetsele mineraalile iseloomulikud tunnused, mis aitavad teda identifitseerida.

Värvus

Värvuse määrab mineraalilt peegeldunud või selle läbinud valguse spekter. Värvus ei ole enamasti hea tunnus mineraali määramiseks, sest üks mineraal võib esineda väga erivärvilisena. Näiteks kaltsedon on tavaliselt helesinist värvi, kuid ta võib olla ka näiteks punane. Mineraali värvusest vähem varieerub tema kriipsu värvus. Kriipsu all mõistame siin mineraaliga keraamilise plaadi peale tõmmatud joont. Joon ei ole mitte kriimustus plaadil, vaid selle mineraali puru, millega joont tõmmatakse. Näiteks hematiit jätab alati punakaspruuni kriipsu, rohekaskollase pinnaga püriit (kassikuld) rohekasmusta kriipsu. Puru tekib sellepärast, et keraamiline plaat deformeerib mineraali, millega joont tõmmatakse. Keraamilise plaadi kõvadus on Mohsi skaalal 6, seega ei saa kriipsu tõmmata mineraaliga, mille kõvadus seda väärtust ületab, sest ei ole võimalik deformeerida plaadist kõvemat mineraali.

Tihedus

Mineraali tihedus on tema massi suhe ruumalasse. Erinevate mineraalide tihedused ulatuvad 0,9 g/cm² (jää), kuni 23 g/cm² (iriidiumiühendid). Tihedus sõltub mineraali moodustavate elementide aatommassidest ning osakeste tihedusest kristallstruktuuris. Mineraalide tiheduse hindamiseks kasutatav mõõtühik on g/cm³.

Kõvadus

Kõvadus on mineraali vastupanuvõime välisele deformeerivale mõjule. Suurema kõvadusega mineraaliga saab teisi mineraale kriimustada. Sel põhjusel kasutatakse klaasinugade ja hambapuuride valmistamiseks teemantit, mis on kõige kõvem mineraal. Kõvadus sõltub mineraali keemilistest sidemetest. Absoluutse ehk mikrokõvaduse mõõtühik on kg/mm² Suhtelist kõvadust mõõdetakse Mohsi skaalal.

Läige

Läige tekib mineraali tasaselt pinnalt peegeldunud ja hajunud valgusest. Läige sõltub mineraali absorptsioonist ehk valguse neeldumisest, läbipaistvusest, murdumisnäitajast ning pealispinna omadustest. Mõju on ka kivi värvusel. Eristatakse metalset ja mittemetalset läiget, nende vahele jääb veel ka poolmetalne läige. Mittemetalne läige jaotub omakorda mitmeks eri tüüpi läikeks. Murdepindadel enamasti läige puudub. Näited:
- Metalliläige (püriit)
- Poolmetalne läige (grafiit)
- Klaasiläige (kvarts)
- Teemandiläige (väävel)
- Pärlmutriläige (plaatjas kips)
- Siidiläige (asbest)
- Vahaläige (opaal)

Läbipaistvus

Mineraal on läbipaistev, kui osa temale langenud valgusest läbistab mineraali. Läbipaistvus sõltub pealelangeva valguse intensiivsusest. Läbipaistvad mineraalid on näiteks teemant ja haliit ehk kivisool.

Lõhenevus

Lõhenevus on mineraalide omadus laguneda löögi toimel tasaste pindadega kildudeks. Lõhenevus sõltub mineraali keemilistest sidemetest. Mineraal lõheneb sealt, kus side on kõige nõrgem. Ülihea lõhenevusega on näiteks muskoviit ja teise vilgud. Murre on mineraalide omadus laguneda löögi toimel ebatasaste pindadega kildudeks. Murre on omane neile mineraalidele, millede keemilised sidemed on igas suunas võrdse tugevusega. Lõhenevus puudub näiteks kvartsil. Kuna kovalentne side on tugevam kui iooniline on kovalentsete sidemetega mineraalide lõhenevus halvem ehk murdepind on krobelisem.

Muud omadused

Peale ülalpool nimetatute on veel omadusi, mida ei ole nii lihtne iseloomustada, kuid mis võivad aidata teatud mineraale identifitseerida.
- Soolane maitse (haliit)
- Kibesoolane maitse (sülviin)
- Kättevõtmisel määrib sõrmi (grafiit)
- Põleb (väävel)
- Magnetilisus (magnetiit)

Mineraalide klassifitseerimine

Mineraale klassifitseeritakse tavaliselt kas väliskuju ehk haabituse ehk süngoonia, koostise, tekke, omaduste vms. alusel.

Vaata ka

- Mineraalide loend
- Kivimid

Välislingid

- [http://webmineral.com/ Mineraalide andmebaas]
- [http://www.minsocam.org/ Mineralogical Society of America]
- [http://www.ill.fr/dif/3D-crystals/ Materjalide struktuurist]
- [http://www.gpc.edu/~pgore/geology/geo101/mineral.htm Georgia Perimeter College'i mineraalileht]
- [http://un2sg4.unige.ch/athena/mineral/mineral.html Genfi Ülikooli mineraalileht]
- [http://www.ut.ee/BGGM/ Tartu Ülikooli geoloogiamuuseum]

Kirjandus

- Volli Kalm, Juho Kirs, Kalle Kirsimäe, Tiia Kurvits, 1999. Mineraalid ja kivimid. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 96 lk.
- Frank Press, Raymond Siever, John Grotzinger, Thomas H. Jordan, 2003. Understanding Earth 4th ed. W. H. Freeman and Company, New York, 567 lk.
- Rudolf Ďuďa, Luboš Rejl, 1998. Väike Vääriskiviraamat Sinisukk, Tallinn, 190 lk. Category:Mineraloogia ja:鉱物 simple:Mineral th:แร่

Tulekivi

Kategooria:Mineraalid

Category:Mineraloogia

Babá Quase Perfeita, Uma

Mrs. Doubtfire, ou Uma Babá Quase Perfeita (br) é um filme de 1993 em que o ator Robin Williams se veste de mulher para ser a babá de seus filhos. Categoria:Filmes dos Estados Unidos da América Categoria:Filmes de 1993 simple:Mrs. Doubtfire

aliasy firma accommodation in valencia zbiorniki tworzywowe appartamenti bruxelles

:: RELATED NEWS ::

New Moon Magazine
New Moon is a magazine intended for girls aged 8-14 years old. It is published in the United States on a bi-monthly basis by New Moon Publishing. The first issue of the magazine was published in 1993. The magazine consists of 48 pages and contains no advertisements. It is edited by the Girls Editorial Board, a group of girls ages 8-14. About 80% of the

Claudius Acquaviva
Claudio Aquaviva (September 14, 1543—January 31, 1615) was an Italian churchman, and was the fifth general of the Society of Jesus. He is considered to be one of the greatest leaders, with Jesuit membership increasing from 5,000 to 13,000 during his office. Claudio w

Minto Aizawa
Mint Aizawa (藍沢みんと Aizawa Mint), known as Mint Aizawa, is a fictional character in the manga and anime series Tokyo Mew Mew. In the Mew Mew Power version, she is known as Corina Bucksworth. Mint is a somewhat snobby rich girl. She is the second member of the team and is infused with the Ultramarine Blue Lorikeet. She is very good at ballet, and idolizes Z

Hells Angel
The Hells Angels (without an apostrophe), was formed in 1948 in Fontana, California (where the local chapter remains active), taking the name of the movie Hell's Angels based on the Royal Flying Corps directed by Howard Hughes. The club is estimated t

Debuff (MMORPG Terminology)
Buff is a term generically used in many MMORPGs to describe an effect (usually cast as a spell) which beneficially enhances the target PC or NPC. There are many types of buffs, for example:
- Increase the physical attributes of the target (stats). These would allow the target to wear heavier armor by increasing strength, or make the target more dextrous or intelligent.
- Increa

Aizawa Mint
Mint Aizawa (藍沢みんと Aizawa Mint), known as Mint Aizawa, is a fictional character in the manga and anime series Tokyo Mew Mew. In the Mew Mew Power version, she is known as Corina Bucksworth. Mint is a somewhat snobby rich girl. She is the second member of the team and is infused with the Ultramarine Blue Lorikeet. She is very good at ballet, and idolizes Z