:: wikimiki.org ::

Mehhaanika

Mehhaanika

Mehhaanika ehk mehaanika (vanakreeka keele väljendist mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi (jõudude mõjumist). Mehhaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehhaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehhaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehhaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav (nende puhul on tarvis rakendada relatiivsusteooriat). Ometi jääb mehhaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks. Uurimisobjekti järgi võib mehhaanika jaotada
- Tahkete kehade mehhaanikaks
- Vedelike mehhaanikaks
- Gaaside mehhaanikaks Peenema jaotuse saame siis, kui arvestame teoreetilisi alusmõisteid:
- Klassikaline mehhaanika
- Staatika (kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas süsteemis)
- Kinemaatika (kirjeldab kehade liikumist, arvestamata neile mõjuvaid jõude)
- Dünaamika (kirjeldab liigutatavate kehade käitumist ja neile mõjuvaid jõude)
- Kineetika
- Võnkumise teooria
- Tehniline mehhaanika
- Staatika
- Tugevusõpetus (elastostaatika)
- Dünaamika
- Masinate dünaamika
- Materjaliõpetus
- Statistiline mehhaanika (kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist, näiteks termodünaamikas)
- Erirelatiivsusteooria (on vajalik süsteemide puhul, mille kiirus on lähedane valguse kiirusele)
- Üldrelatiivsusteooria
- Kvantmehhaanika (on vajalik mikromaailma kirjeldamiseks)
- Voolamise mehhaanika
- Hüdrostaatika
- Hüdrodünaamika
- Aerodünaamika

Vaata ka

- Teoreetiline mehhaanika
- Peenmehhaanika
- ja:力学

Teadusharu

Teadusharu
- aeromehaanika - gaasides tasakaalu ja liikumist uuriv teadusharu,
- antropoloogia - inimeseteadus, inimest kui bioloogilist olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist käsitlev teadusharu,
- futuroloogia - tulevikuteadus, ühiskonna sotsiaalsete prognoosidega tegelev teadusharu,
- geonoomia - maa geoloogilisi sisejõude uuriv teadusharu,
- heuristika - uute teadmiste avastamise või omandamise võtted ja neid käsitlev teadusharu,
- hüdraulika - vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasuste rakendamist käsitlev teadusharu,
- hüdroakustika - heli levimist vees uuriv teadusharu,
- hüdrodünaamika - vedeliku liikumise seaduspärasusi ning voolava vedeliku ja kehade vastastikust mõju uuriv teadusharu,
- ihnoloogia - organismide elutegevuse jälgi uuriv teadusharu,
- karakteroloogia - inimese iseloomu uuriv teadusharu,
- kosmobioloogia - kosmilise ruumi toimet Maa organismidele ning võimalikke maaväliseid eluvorme uuriv teadusharu,
- kosmogoonia - Päikesesüsteemi teket ja arengut uuriv teadusharu,
- kriminalistika - kuritegevuse uurimise viise, vahendeid ja menetlusi käsitlev teadusharu,
- kronoloogia - nähtuste või sündmuste dateerimise ja järjestamise õpetus või rahvaste, riikide ajaarvamissüsteeme ja kalendreid, ürikute tekkeaega jm uuriv teadusharu,
- mütoloogia - ühe rahva(rühma) müütide kogum; müütide süstemaatilise kogumise ja uurimisega tegelev teadusharu,
- orientalistika - Idamaid uuriv teadusharu,
- paleoastronoomia - astronoomiaeelseid ja -väliseid astronoomilisi, astrognostilisi ja kalendrilisi teadmisi ning kosmoloogilist maailmapilti käsitlev teadusharu,
- planetoloogia - Päikesesüsteemi planeete ja nende kaaslasi kirjeldav teadusharu,
- romanistika - romaani rahvaste kultuuri käsitlev teadusharu,
- seksuaalpsühholoogia - seksuaalsuse, seksuaalkäitumise ja seksuaalhäirete põhjuste psühholoogiat uuriv teadusharu,
- selenoloogia - Kuud uuriv teadusharu, Kategooria:Teadus

Jõud

See artikkel räägib füüsikalisest suurusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Jõud (täpsustus) ---- Jõud on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Tähis F. SI süsteemi mõõtühik N. Newtoni II seaduse kohaselt on keha kiirendus võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga, seega: :

\overrightarrow = \frac \Longrightarrow \overrightarrow=m\overrightarrow

, kus F on kehale mõjuv jõud, m on keha mass ja a on keha kiirendus.

Vaata ka

- Mehaanika
- Klassikaline mehaanika
- Isaac Newton Category:Füüsikalised suurused simple:Force (physics)

19. sajand

19. sajand ehk XIX sajand pkr ehk maj 19. sajand on kristliku ajaarvamise üheksateistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1801 ja lõppes 31. detsembril 1900. Sajandid: 18. sajand - 19. sajand - 20. sajand ----

Sündmused

- ...

Inimesed

- Mihhail Bakunin, anarhist
- Ludwig van Beethoven, helilooja
- Hector Berlioz, helilooja
- Napoleon Bonaparte, Prantsuse kindral, esimene konsul ja keiser

Avastused, leiutised ja uuendused

- ...

Kümnendid ja aastad

1800. aastad: (1800), 1801, 1802, 1803, 1804, 1805, 1806, 1807, 1808, 1809 1810. aastad: 1810, 1811, 1812, 1813, 1814, 1815, 1816, 1817, 1818, 1819 1820. aastad: 1820, 1821, 1822, 1823, 1824, 1825, 1826, 1827, 1828, 1829 1830. aastad: 1830, 1831, 1832, 1833, 1834, 1835, 1836, 1837, 1838, 1839 1840. aastad: 1840, 1841, 1842, 1843, 1844, 1845, 1846, 1847, 1848, 1849 1850. aastad: 1850, 1851, 1852, 1853, 1854, 1855, 1856, 1857, 1858, 1859 1860. aastad: 1860, 1861, 1862, 1863, 1864, 1865, 1866, 1867, 1868, 1869 1870. aastad: 1870, 1871, 1872, 1873, 1874, 1875, 1876, 1877, 1878, 1879 1880. aastad: 1880, 1881, 1882, 1883, 1884, 1885, 1886, 1887, 1888, 1889 1890. aastad: 1890, 1891, 1892, 1893, 1894, 1895, 1896, 1897, 1898, 1899 1900
- 19. sajand zh-min-nan:19 sè-kí ko:19세기 ja:19世紀 simple:19th century th:คริสต์ศตวรรษที่ 19

Relatiivsusteooria

Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini poolt loodud füüsika teooria, mis revideerib Newtoni mehhaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria. Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast (avaldatud 1905) ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast (lõpetatud 1916). Relatiivsusteooria revideerib tavaarusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks: kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad. Aeg ja ruum saavad mõistetavaks ühtse aegruumi raames. Üldrelatiivsusteooria taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele.

Üldarusaadav lühikokkuvõte relatiivsusteooria sisust

Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes – see on Einsteini erirelatiivsusteooria esimene postulaat. Teise postulaadi kohaselt kehtivad kõigile ühtlaselt liikuvatele vaatlejatele samad füüsikaseadused. Mõlemad postulaadid saavad olla tõesed ainult siis, kui universaalset aega ja ruumi ei eksisteeri, vaid kestus ja vahemaa muutuvad sõltuvalt vaadeldava süsteemi kiirusest vaatleja taustsüsteemi suhtes. Kiiresti liikuva objekti aeg aeglustub ja liikumissuunalised mõõtmed vähenevad. Valguse kiirusest palju väiksemate kiiruste puhul on need erinevused väga väiksed, seepärast on teooria igapäevakogemuse pinnalt raskesti mõistetav. Erinevusi on aga katseliselt kinnitatud, näiteks lennutades ülitäpseid kelli kiiretes lennukites. Kiiruse suurenedes suureneb ka keha mass, mis kiiruse lähenedes valguse kiirusele läheneb lõpmatusele. Seepärast saab valguse kiirus olla vaid objektidel, mille seisumass on null. Erirelatiivsusteooria sidus suhtelise aja ja ruumi neljamõõtmeliseks aegruumiks. Üldrelatiivsusteoria lisas aegruumile kõveruse, milleks on gravitatsioon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Selle teooria järgi on inertsiaalne ja gravitatsiooniline mass ekvivalentsed ning pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub kiirendusega liikuvas taustsüsteemis või gravitatsiooniväljas. Relatiivsusteooriast järeldub ka aine ja energia ekvivalentsus ning kuulus valem E=mc² Relatiivsusteooria tuletab meile meelde, et kaugeid objekte ei näe me kunagi sellistena, nagu nad on praegusel hetkel, sest mistahes informatsioonil kulub meieni jõudmiseks aega. Ei ole mingit võimalust kindlaks teha, kas kauged sündmused toimuvad samaaegselt või isegi millises järjekorras nad toimuvad. Ei ole olemas absoluutset paigalseisu ega absoluutset liikumist. Üksteise suhtes liikuvatel vaatlejatel on erinev omaaeg. Erirelatiivsusteooria järgi ei ole olemas eelistatud taustsüsteeme – nimelt võib iga vaatleja lugeda ennast paigalseisvaks ja teisi enda suhtes liikuvaks. Siit tuleneb nn kaksikute paradoks – kujutleme kaksikuid, kellest üks lahkub valguse kiirusele lähedasel kiirusel kosmoselennule ja teine jääb koju. Kui kosmonaudist kaksik Maale naaseb, on tema jaoks kulunud vähem aega ning ta on jäänud nooremaks kui kodune kaksik. Näib, et tegu on paradoksiga, sest kummalgi oleks nagu õigus oletada, et just tema seisis paigal ja teine liikus temast eemale ja tagasi. Sellele paradoksile on antud erinevaid selgitusi, mis valgustavad sama reaalsust eri vaatenurgast, olles ainult näiliselt omavahel vastuolus. Kõige lihtsama seletuse kohaselt on võrdväärsed ainult inertsiaalsed taustsüsteemid; kosmosekaksik pidi aga oma raketti pidurdama ja kiirendama. Ja kiirendus, erinevalt kiirusest, pole suhteline, vaid absoluutne. Paljud füüsikud kalduvad eelistama paradoksi seletust, mis kasutab toimunu illustreerimiseks Hermann Minkowski poolt välja pakutud ja Einsteini poolt kasutusele võetud neljamõõtmelise aegruumi mõistet. Neljamõõtmelise aegruumi elemendiks on sündmus, millel on ühe ajakoordinaadiga määratud aeg ja kolme ruumikoordinaadiga määratud koht. Joonistel kujutatakse lihtsuse mõttes sageli vaid üht ruumikoordinaati. Neljamõõtmeline aegruumiline intervall sündmuste vahel jääb kõigis taustsüsteemides samaks; valguse kiirusest saab aja- ja ruumiühikute vastastikuse teisendamise abivahend. Erirelatiivsusteooria sidus suhtelise aja ja ruumi neljamõõtmeliseks aegruumiks. Üldrelatiivsusteooria lisas aegruumile kõveruse, milleks on gravitatsioon. Selle teooria järgi on inertsiaalne ja gravitatsiooniline mass ekvivalentsed, samuti pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub kiirendusega liikuvas taustsüsteemis või gravitatsiooniväljas. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust; vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. Gravitatsioon mõjutab lisaks ruumile ka aega, võimaldades järjekordse lahenduse kaksikute paradoksile: gravitatsioonilise "lohu" põhjas käivad kellad aeglasemalt kui "kõrgemal" olevad. Kõvera aegruumi kirjeldamiseks ei sobinud enam Eukleidese geomeetria ja Einstein võttis abiks Bernhard Riemanni loodu. Ülimassiivsed objektid võivad enda ümber ruumi kõverdada nii palju, et kõverusse sattunud valguskiir (ega ka miski muu) sealt enam välja ei pääse. Neid ruumiauke nimetatakse mustadeks aukudeks; üldrelatiivsusteooria põhjal ennustati nende olemasolu ja astronoomid on seda hiljem vaatlustega kinnitanud. Teiseks omapäraseks relatiivsusteooriast teoreetiliselt tuletatavaks nähtuseks on nn ussiaugud ehk otseteed kõvera ruumi kaugete piirkondade vahel. Need on ainet andnud arvukatele ulmekirjanikele. Samuti tulenes üldrelatiivsusteooriast asjaolu, et ajal pidi olema alghetk – nn Suur Pauk. Einstein ise püüdis sellest järeldusest mööda pääseda nn kosmoloogilise konstandi sissetoomisega. Hilisemad füüsikud ja kosmoloogid on loonud erinevaid teooriaid ja mudeleid nii aja alguse kirjeldamiseks kui relatiivsusteooria ja kvantteooria ühendamiseks. Relatiivsusteooria peamiseks tekkepõhjuseks oli asjaolu, et mõõtes valguse kiirust kahelt üksteise suhtes liikuvalt objektilt, saab mõlemal juhul valguskiiruse – see ei sobinud kokku Newtoni eukleidilise ruumikäsitlusega. Einstein ei väitnud, et "kõik asjad on suhtelised", nagu paljud füüsikat igapäevaellu mugandavad – ta väitis, et suhtelised on (muuhulgas) järgmised asjad:
- Vaatleja asukohast sõltub, kas kaks sündmust kahes punktis toimuvad üheaegselt või toimub üks neist varem või toimub teine varem
- Vaatleja asukohast sõltub objekti mass, suurus, kuju ja kiirus Eelnevast tulenevalt ei ole olemas üldist aega, mis käiks igal pool konstantse kiirusega (st. sellist ei saa mõõta). Samuti näitas Einstein massi ja energia võrdelisuse (E = mc^2), mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi. Samuti on nendega seotud aja kiirus – lähenedes valguskiirusele, jääb aeg peaaegu seisma. Valguse jaoks ei möödu hetkegi ühest punktist teise jõudmise aja jooksul. Kell käib mäetipus (maa massikeskmest kaugemal) teise kiirusega, kui orus (kontrollitud täpsete kelladega). Einsteini relatiivsusteooria võrrandid on edasiarendus Maxwelli võrranditest, mis on viidud kokku relatiivsusteooria lähtekontseptsiooniga. Samuti väitis ta, et kiiruste kokkuliitmiseks ei sobi matemaatika liitmistehe, vaid lisades objektile, mis vaatleja suhtes liigub valguskiirusele lähedasel kiirusel, veel sama palju kiirust, liigub see objekt vaatleja suhtes endiselt valguskiirusele lähedasel kiirusel (kahe objekti kiirus üksteise suhtes on alati väiksem, kui valguskiirus, kui ei ole tegu nullmassiga osakesega, mille kiirus suvalise objekti suhtes on valguskiirus).

Vaata ka

- Georg Friedrich Bernhard Riemann
- Maxwelli võrrandid
- n-mõõtmeline geomeetria Kategooria:Füüsika

Mass

See artikkel on füüsikalisest suurusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Mass (täpsustus) ---- Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust:
- mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu);
- mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. Massi tähis on m ning mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm (kg). Massi m, kiirenduse a ja jõu F vahel on järgmine seos: :F=ma. Gravitatsioonijõud mõjub kehi ühendava sirge sihil ning tõmbab neid teineteise poole. Jõu arvväärtus on :

F = \gamma\frac

, kus m ja M on kehade (rasked) massid, r nendevaheline kaugus ja γ gravitatsioonikonstant. Inertse massi ja raske massi ekvivalentsus on klassikalises mehhaanikas kogemuslik tõsiasi, millel puudub teoreetiline põhjendus. Category:Füüsikalised suurused Category:Mehaanika Category:Füüsika ja:質量 simple:Mass

Dünaamika

Mehhaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju nimetatakse dünaamikaks. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Isaac Newtoni poolt formuleeritud seadust.
Need seadused on:

Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda.
Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga.
Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.

Inimkeeli oleksid need sõnastatud nii:

Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad.
Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.
Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.

Kategooria:Mehaanika ms:Dinamik

Üldrelatiivsusteooria

Üldrelatiivsusteooria on Albert Einsteini loodud füüsika teooria, mis seletab gravitatsiooni olemust ruumi kõveruse abil. Üldrelatiivsusteooria järgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Teooria matemaatiliseks väljenduseks võttis Einstein abiks kõvera aegruumi mõiste. Kõveras aegruumis ei ole lühimaks teeks kahe punkti vahel mitte sirge nagu tasases (eukleidilises) ruumis, vaid kõver geodeetiline joon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. Et eukleidiline geomeetria ei sobi kõvera aegruumi kirjeldamiseks, võttis Einstein abiks erilise kõverate ruumide geomeetria, mille lõi Bernhard Riemann. Üldrelatiivsusteooria matemaatiliseks väljenduseks on Einsteini väljavõrrandid. Üldrelatiivsusteooriast tulenevad ennustused on vaatlustega kinnitust leidnud. Seni lahendamata vastuolud esinevad aga üldrelatiivsusteooria ja kvantmehaanika vahel. Kategooria:Füüsika ko:일반 상대성 이론 ja:一般相対性理論 simple:General relativity th:ทฤษฎีสัมพัทธภาพทั่วไป

ფრანგული ენა

ფრანგული ენა – ფრანგების, ვალონების, ფრანკო-კანადელების, ფრანკო-შვეიცარიელების ენა, მიეკთვნება ინდოევროპული ოჯახის რომანულ ჯგუფს . ფრანგული ენით სარგებლობს აფრიკის მრავალი ქვეყანა, ჰაიტი, საფრანგეთის გვიანა და სხვა. ფრანგულმა ენამ სხვა ენებზე ადრე მოიპოვა საერთაშორისო ენის სტატუსი.

ზოგადი ცნობები

- მოლაპარაკეთა რაოდენობა: 128 მლნ
- ენის კოდი: fr
- სახელწოდება: fr - Français; en - French; eo - Franca
- დამწერლობა: ლათინური უძველესი წერილობითი ძეგლები IX საუკუნიდან არსებობს. ახალი სალიტერატურო ენა ჩამოყალიბდა XVI ს-ში ილ-დე-ფრანსის დიალექტის საფუძველზე (ცენტრი - პარიზი). შუა საუკუნეების ფართოდ გამოხატული დიალექტური საზღვრები თითქმის იშლება. კარგადაა შემონახული ჩრდილოური დიალექტები - პიკარდიული (ჩრდ. საფრანგეთი) და ვალონური (ბელგია). სხვა რეგიონებში იგი კილოკავების მდგომარეობაში გადავიდნენ.

სტატუსი

ოფიციალური ენა:
- აშშ
- ლუიზიანა
- ბელგია - ნიდერლანდურთან და გერმანულთან ერთად.
- ბურკინა ფასო
- ბურუნდი - კირუნდისთან და სუაჰილთან ერთად.
- გაბონი
- ეკვატორული გვინეა - ესპანურთან ერთად.
- ვანუატუ - ინგლისურთან და ბისლამასთან ერთად.
- იტალია
- ვალე-დაოსტა - იტალიურთან ერთად.
- კამერუნი - ინგლისურთან ერთად.
- კანადა - ინგლისურთან ერთად.
- იუკონი
- კვებეკი
- ნიუ-ბრანსუიკი
- ნუნავუტი
- ჩრდილო-დასავლეთი ტერიტორია
- კომორის კუნძულები - არაბულთან და კომორულთან ერთად.
- კონგო-ბრაზავილი
- კონგო-კინშასა
- კოტ-დივუარი
- საფრანგეთი
- მადაგასკარი - მალგაშურთან ერთად.
- მავრიკი - ინგლისურთან ერთად.
- მალი
- მონაკო
- რუანდა - ინგლისურთან და კინიარუანდასთან ერთად.
- სეიშელის კუნძულები - ინგლისურთან ერთად.
- სენეგალი
- ტოგო
- შვეიცარია - გერმანულთან, იტალიურთან და რეტო-რომანულთან ერთად.
- ჩადი -არაბულთან ერთად.
- ცენტრალური აფრიკის რესპუბლიკა
- ჯიბუტი - არაბულთან ერთად.
- ჰაიტი - ჰაიტიურთან ერთად.
- გაერო
- ევროპის კავშირი გავრცელების არეალი: საფრანგეთი, ბელგია, შვეიცარია, კანადა, დასავლეთი და ჩრდილოეთი აფრიკა

გრამატიკა

...

ლექსიკა

ფრაზები და სიტყვები
- გამარჯობა - Bonjour; Salut
- კეთილი იყოს თქვენი მობრძანება - Bienvenue
- გმადლობთ - Merci; Merci beaucoup
- კი / არა - Oui / Non
- გეთაყვა - S’il vous plait
- ნახვამდის - Au revoir; A bientot; Adieu რიცხვები
- 1- un, 2 - deux, 3 - trois, 4 - quatre, 5 - cinq, 6 - six, 7 - sept, 8 - huit, 9 - neuf, 10 - dix კატეგორია:მსოფლიოს ენები კატეგორია:ინდოევროპული ენები als:Französische Sprache ja:フランス語 ko:프랑스어 simple:French language th:ภาษาฝรั่งเศส zh-min-nan:Hoat-gí

zbiorniki tworzywowe darmowe statystyki snowboard austria eurotax tekst

:: RELATED NEWS ::

Gaston Rahier
Gaston Rahier (
- 1. Februar 1947 in Chaineux; † 8. Februar 2005 in Paris) war ein belgischer Motocross-Fahrer. Er starb im Alter von 58 Jahren an einer schweren Krankheit. Er sicherte sich 1975 als erster Belgier die Weltmeistersch

George und Germaine Briant
George und Germaine Briant waren ein US-amerikanisches Ehepaar, das mit 83 gemeinsamen Ehejahren einen Landesrekord aufstellte George Leon Briant wurde 1901 geboren, Germaine Tibodeaux im Jahre 1903. 1921 lernten sie sich durch ein Blind Date kennen. Zu diesem Zeitpunkt war Germaine bereits mit jemandem liiert, doch sie löste die Beziehung und heiratete drei Monate später, am 21

Australian Pink Floyd Show
Die Australian Pink Floyd Show wurde 1988 in Adelaide, Australien gegründet und ist eine Coverband, die Songs der Gruppe Pink Floyd von der Frühzeit mit Syd Barrett bis zu den letzten Alben nachspielt. Ihr Erkennungszeichen ist ein rosa Känguru, das sich vom Origina

Moody County (South Dakota)
Das Moody County ist ein County im US-Bundesstaat South Dakota.

Städte und Dörfer

- Colman
- Egan
- Flandreau
- Trent
- Ward
Kategorie:County

Color Line Arena
Die Color Line Arena ist eine Multifunktionshalle für sportliche und kulturelle Veranstaltungen in Hamburg. Die am 8. November 2002 eröffnete Halle ist 150 Meter lang, 110 Meter breit und hat eine Höhe von 33 Metern. Die maximale Kapazität der Halle beträgt bis zu 16.000 Sitzplätzen. Die Halle wurde über einen Zeitraum von 16 Monaten gebaut und die Baukosten betrugen ca. 83 Mio. Euro. Finanziert wurde der Bau d

Liste der kroatischen Gespanschaften
Kroatien ist in 20 regionale Selbstverwaltungseinheiten (kroatisch: županija, Pl. županije, deutsch Gespanschaften oder Komitate) und die Hauptstadt Zagreb, die selbst den Status einer Gespanschaft hat, unterteilt.

Übersichtstabelle

¹: in km²
²: Volkszählung von 2001, Quelle: http://www.dzs.hr
³: Bevölkerungsdichte in Einwohnern pro km²

Institutionen

Jede Gespanscha